Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter: 37m Kaevandi sügavus: 0.3m Korruste arv: 9
Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt
Taaveti kuju on kõrge 5,17 m. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt
tähtsamate teoste hulka. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt
( pilt 3 ). Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks: "Sixtuse kabel" ( pilt 1 ), "Taavet ja Koljat", "Viimne kohtupäev". Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist 4 iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Thea Sester 1532. aastal valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb
Lõvide õue fantaasiarikkad kaunistused. Alhambra. Basseiniga Mürtide õue põhja- ja lõunapoolne kaaristu. Alhambra. Vasakul kärgkuppel, paremal seinakaunistused. Sultan Selimi mosee Edirnes (Türgi, ehit. 1570-74). Osmani arhitektuuri suurim saavutus, arhitekt Sinani meistriteos. Kuubikujulist moseesaali katab 32m läbimõõduga keskkuppel. Rakette meenutavad minaretid on 83m kõrgused. Sultan Ahmedi marmorist mosee (ehit. 1609-1616.a.) Istanbulis. Mosee keskkupli, mida ümbritsevad 4 poolkuplit, läbimõõt on 23,5m ja kõrgus 43m. Sultan Ahmedi mosee on tuntud ka Sinine moseena (keraamilised plaadid tekitavad sisemuses müstilise sinise kuma) Sultan Ahmeti moseed valgustavad 260 akent, milles algselt paiknesid vitraazid, valgust lisavad sajad puhutud klaasist õlilambid. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653).
antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma 5 üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. (4) 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt
Maaligaleriis Saksamaal. Nime saanud märtrisurma surnud paavst Sixtus III järgi. 6. Michelangelo-tema ,,Taavet" on jõuline ja kaunis mees, mitte enam leebe nooruk, nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio. 7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just väljapaistvatest persoonidest. 8. Projekteeris Peetri kiriku kupli, tegi keskkupli kõrgemaks ja avaramaks, suurendades selle ruumimõju. 9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine. Veneetsia kunstnik Tizian lõi vanuil päevil palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga. 11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat.
valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud. Jekaterina kirikul on kolmel küljel poolsammastega toestatud lamedad kolmnurkviilud ning läänes peahoonega orgaaniliselt kokkusobitatud kolme astmeline kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Keskkupli tambuuri ümbritsevad neli väikest kandilist akendeta tornikest. Laia faasiga nurkadega torn keskib peahoone kuplist kõrgemale ja lõpeb pika, tervatipulise kuppelkiivriga. Hoone fassaadl vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, see on tunduvalt plastilisem, kui teistel samal ajal Eestis ehitatud hoonetel. Kiriku inetrjööri seina-ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. 18.sajandil kogu euroopas levinud
aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli