Midagi olulist ei jõutud siiski ette võtta, toimus ainult senise kolmepallilise hindamisviisi (4,3,2-hea, rahuldav, nõrk) asendamine viiepallilisega. Järgmisel aastal võeti siiski käsile ümberkorraldustööd, laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp-viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Üldsuse, õpetajaskonna ja Eesti Õpetajate Liidu survel tuli valitsusel peagi vatuvõetud keskkooliseadust parandada: ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kuueklassilise algkooli lõpetajatele võimaldati takistusteta sisse astuda kolmeklassilisse reaalkoolil. 1937. aastal anti välja kooliuuendusliikumisest ja rahvuskooli ideest kantud ,,Algkooli õppekavad". Sama aasta sügisest viidi tunniplaani üks tasuline klassijuhatajatund. Seda kasutati ,,õpilaste kavakindlaks kasvatuslikuks juhtimiseks ja õpilasringide töö
kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased pidid tegemaühe kontrolltöö.1934.a. teostati koolireform. Klassi- ja koolikursuse lõpetamise korda täpsustati aastal 1929. uus määrus lubas anda lõputunnistuse ka neile, kele teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines( v.a. emakeel, matemaatika, ja I võõrkeel). Keskoolist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse.1934. aastal kehtestati keskkoolidele ja gümnaasiumile piirmäärad. 1936.a. muudeti keskkooliseadust ja saksa keele asemel hakati esimese võõrkeelena õpetama inglise keelt. 1937.a. täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud süsteem- viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Kutseharidus: 1937.aasatal kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needkikoolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: