meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on
ruumiliste struktuuride moodustamisel (heeliksid). Van der Waalsi jõud on tugevad molekulide vahel, mis on struktuurilt komplementaarsed ehk nad täiendavad üksteist. Nõrkade jõudude abil toimuvad : - biomolekulaarsed äratundmised - biomolekulide kõrgete struktuuride formeerumine - supramolekulaarsete komplekside moodustumine Nõrgad jõud piiritlevad organismid kitsastesse keskkonnatingimustesse (temperatuur, ioonjõud, pH) vahemikku, mille juures nad säilitavad oma funktsionaalsuse ehk teisisõnu, kui sa paned kana ahju, happesse või lased tast elektrit läbi, siis temast enam elulooma ei pruugi saada, sest sidemed hakkavad katkema ja valgud denatureerima. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude ehitus; taime- ja loomaraku ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid.
puuduvad produtsendid ja ta eksisteerib ainult teistest biotsönoosidest saadavate ainete arvel. Statistiline kontseptsioon rajaneb kujutlusele biotsönoosist kui kontiinumist (pidev, katkematu). See kontseptsioon sai alguse C.G.J.Petersoni (1911-1918) töödest hüdrobioloogias, kes mõistis kooslusi kui reeglipäraselt korduvaid koosesinevate liikide rühmi. Liigid on eraldi ja seoseid nende vahel pole, kuid nad esinevad koos, kuna suhtuvad ühtmoodi keskkonnatingimustesse. Iga liigi ökoloogiliste iseärasuste tõttu eri liikide esinemispiirid ei kattu ning rühmitused lähevad sujuvalt üksteisest üle. 3 Mõlemal kontseptsioonil on tänapäeval eluõigus. Suure muutlikkuse tingimuses võib abiootilistel teguritel olla otsustav mõju koosluse koosseisule, kus ilmneb nende tegurite ühtmoodi reageerivate liikide suurenenud esinemus. Biotsönoos on igal juhul vähem
reaktsiooninormi piires kohanemine F. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust (Loodusliku valiku vormi näide) G. Populatsioonile või liigile kasulike tunnuste kooskõlastumine elukeskkonna Tingimustega on suunav valik. 22. Tõmba õigele variandile ring ümber! 22.1. Kohastumine/ kohanemine on organismirühmade / organismi pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse, näiteks lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksete asumisel veest maismaale 22.2. Kohastumise/ kohanemise tulemusena tekivad organismidel kohanemused / kohastumused, näiteks ujunahkade areng kahepaiksete jäsemetel 22.3. Kohastumine/ kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tingimustele, näiteks hemoglobiini sünteesi intensiivistumine inimesele kõrgmäestiku tingimustes 22.4
Ka ühe puu generatiivsed järglased on pärilikult erinevate omadustega (geneetiliselt heterogeensed), tänu risttolmlemisele. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. Looduslikus olelusvõitluses jäävad alles need genotüübid, mis paremini sobivad antud keskkonnatingimustesse. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on
populatsiooni päästmiseks ristata teistest populatsioonidest pärit isenditega. Populatsiooni elujõulisena hoidmiseks võib tuua juurde isendeid teistest populatsioonidest. 5) Miks on geneetiline mitmekesisus oluline? Geenetiline mitmekesisus on vajalik selleks, et populatsioonid suudaksid kohustuda muutuvate keskkonnatingimustega. Kõik geenidest tulenevad kohastumused ei pruugi kohe vajalikuks osutuda. Kuid mingil ajal võivad nad osutuda ainusobivateks natud keskkonnatingimustesse. Kui geneetiline mitmekesisus on tagatud, siis see suurendab elujäämise tõenäosust muutuvates keskkonnatingimustes. 6) Selgitage, milles seisneb pop. elujõulisuse analüüsi põhiolemus ja millised on selle rakendamisvõimalused. Populatsiooni elujõulisuse analüüs (PVA) võimaldab prognoosida liigi elujõulisust tema elukeskkonnas. PVA on demograafilise analüüsi (jälgitakse pop teatud isendeid, et määrata
· ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud · hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid,
a) modifikatsiooniline b) paratüübiline 21 a) Modifikatsiooniline muutlikkus tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul. Selline muutlikkus ei kandu edasi järglastele. Iga organismi mõjustab keskkond erinevalt. Päris ühesuguse genotüübiga loomi praktiliselt pole, erandiks on ainult ühemunakaksikud. Nendel loomadel saab ka uurida keskkonna mõju mingile tunnusele. Kui näiteks ühemunakaksikud panna elama erinevatesse keskkonnatingimustesse (söötmis- ja pidamistingimustesse), saab teada, kuidas söötmine ja pidamine muutsid nende piimatoodangut. Erimunakaksikute paigutamisel ühesugustesse tingimustesse näeme genotüübi erinevusest tingitud tunnuse muutumist. Iga organism (loom) vajab oma arenguks kindlaid tingimusi (kindel t°, sööt jne). Kui neid ei ole või kui organism ei saa endale vajalikku õigel ajal ja õiges vahekorras, tekivad arengus muutused. Muutused võivad olla isegi pöördumatud
annaabi.ee 
