keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Keskkonnaõiguse ajalooline areng – Õpik lk. 42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel –
Projektid • “EKO eestkoste võimekuse parandamine” (2012 september – 2013 veebruar) • EKO ja Keskkonnaministeerium arutasid kaasamise süsteemseid parendamisvõimalusi (1. veebruar 2013) Tegevused • Osalusaabits - keskkonnakaitsest huvitatutel võimalik paremini planeeringuprotsessides kaasa rääkida • Kodanikualgatus „GMO-vaba Eesti” - eesti keelne info GMO-dega seotud probleemide kohta Osalusaabits • Osalemine keskkonnaotsuste tegemises • Koosneb kahest osast: 1) Juhend 2) Andmebaas - Planeeringud - Keskkonnamõju hindamine - Arengukavad Osalusaabits Keskkonnakirves- ja tegu • EKO liikmed valivad alates 2004. aastast • Eesmärk: juhtida tähelepanu keskkonnale ja tuua välja eredamad näited Eesti ühiskonnast • 2012. a keskkonnategu oli Jääaja Keskus • 2012. a keskkonnakirves oli Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju
· Tarbides säästvalt ja tervislikult · Kasutades uuenevaid ja ammendamatuid loodusvarasid · Sorteerides ja taas-/korduvkasutades jäätmeid · Väärtustades metsa, vett, maastikke · Kasutades alternatiivseid energiaallikaid · Käitudes looduses heaperemehelikult · Järgides seadusi Keskkonnateadlikkus · Mõjutada inimeste käitumist ja tarbimist · Teavitada keskkonnaprobleemidest · Kujundada väärtushinnanguid · Rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel · Süvendada keskkonnaharidust Säästev areng Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk kestlikkus ehk mahemajandus on: · Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve · Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine · Tagab inimesele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus
o Loa võib anda ühe või mitme samas tegevuskohas paikneva sama käitaja käitise või käitiseosa kohta. o Käitaja, kellel puudub kohustus omada kompleksluba või kohustus omada õhusaasteluba, peab oma tegevuse Keskkonnaametis registreerima, kui tema tegevus ületab käesolevas seaduses nimetatud künnisvõimsusi ja kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide ühel käitise tootmisterritooriumil jääb alla 0,5 tonni aastas. KOMPLEKSLOA TAOTLEMINE o Taotlus Keskkonnaotsuste Infosüsteemi (KOTKAS) kaudu o Riigilõivu tasumine o Menetlusse võtmine o Avalikkuse seisukohad o Avalik arutelu - keskkonnamõju hindamisel korral kohustuslik KOMPLEKSLOA TAOTLEMINE o Kompleksloa andmist otsustades tuleb arvestada kompleksloa taotluse aluseks oleva tegevuse laadi, käitise geograafilist asukohta ja saastatuse vältimise põhimõtteid. Kompleksluba määrab nõuded: o Käitiste omaseirele o Parima võimaliku tehnika kasutamisele
Kui loa alusel kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju, tuleb enne loa väljaandmise üle otsustamist läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis annab otsustajale tegevuse mõjude kohta täpsemat informatsiooni. Tegevused, mille mõjusid tuleb kindlasti hinnata või mõjude hindamise vajadust kaaluda, on kirjas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6. 19. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõjude hindamine laiemas mõttes on keskkonnaotsuste langetamisele eelnev uuring, mille käigus antakse hinnang kavandatava tegevuse või kava võimalikele keskkonnamõjudele ning mille tulemuste alusel otsustatakse, kas ja millistel tingimustel kavandatavat tegevust lubada või kava kehtestada. Eestis reguleerib keskkonnamõju hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Keskkonnamõju hindamine kitsamas tähenduses (KMH) viiakse läbi keskkonnalubade
• Kahjulikud ained • Taaskasutuse tõhusus ÜRO Keskkonnaassamblee 18.-22. veebruaril Keenias, Nairobis toimunud ÜRO Keskkonnaprogrammi(UNEP) nõukogu 27. istungijärgul ja ülemaailmsel keskkonnaministrite foorumil otsustati asutada ÜRO Keskkonnaassamblee (UNEA). • Tegemist on ÜRO organiga, mis asendaks edaspidi ÜRO Keskkonnaprogrammi nõukogu ning tegutseks ÜRO Peaassamblee juures. • Organi ülesanne on tagada strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamine ning kõigi oluliste huvirühmade kaasamine otsuste tegemisse. UNEA asutamise peamiseks eesmärgiks on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO otsusetegemise süsteemi. Keskkonnajuhtimissüsteemid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaaudit, Keskkonnarisk Keskkonnajuhtimine • Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja
annaabi.ee 
