täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine. Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. Jääkreostuse likvideerimine. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks eestis on asjaolu, et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid keskkonnaministeeriumi haldusalas ja suur osa riiki ja enamus selle kodanikke keskkonnaga ei tegele.
a ning ta eksisteeris 1991. aastani. 1996. aastal toimus Looduskaitse Inspektsiooni taasloomine. (1997. a. nimetatud ümber Keskkonnainspektsiooniks). Lisaks keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet kohalikud omavalitsused ning teatud ulatuses veel mitmed riigiasutused, nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet. E- andmed on alates 2000. aastast. Järelvalvevaldkonnad: 1. Keskkonnakaitse – nn pruun valdkond ehk eluta looduse valdkond (jäätmed, tootjavastutus, välisõhk, veekaitse, maapõu, kemikaalid jne). 2. Looduskaitse – nn roheline valdkond ehk klassikaline looduskaitse (kaitstavad liigid, kaitsealad, metsakaitse, jahindus jne). 3. Kalakaitse – kalapüügi ja -käitlemise kõigi etappide järelevalve (harrastuspüük, kutseline püük rannikumeres, siseveekogudes ja Läänemerel, kaugpüük ookeanidel,
1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
