Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
Nii võimaldab ta enamat kui “kolmanda laine” terapeutide võitlev hoiak eelkäijate vastu: nimelt saab selle hierarhia abil konkurentide teooriaid ümber seletada (nii nagu psühhoanalüüs ja kognitiiv-biheiviorism võivad ümber seletada humanismi alusel saavutatud arengu, väärarengu ja raviedu). Asudes siinkohal humanistide positsioonile, võime ütelda, et psühhoanalüütilise teooria mängumaad leiame inimlike eesmärkide alamastmeil. Ning biheivioristidele oluline keskkondki saab humanismi poolt kõrvalteguritena ära kasutatud - see kas pakub või ei paku eesmärkide saavutamiseks vajalikku ja seega kas soodustab või takistab järgmise taseme vajaduste aktualiseerumist. A. Maslow on koguni uuringuid läbi viinud. Tuletagem meelde, et “kolmas laine” just protestiks biheiviorismi vastu tekkis ja üheks protestitavaks teguriks olid täpsed mõõtmised ja eksperimentaalsed uurimused, mis tõeliselt inimlikku ainukordsust kajastada ei suuda. A.
annaabi.ee 
