Pollard Tiggs ,,Reflektiivõpe keskkoolis" Kokkuvõte lk 239-250 Õppimise kolm peamist kultuurilist mõjutajat: 1. Õppimise raamistik õppimine on arusaamisprotsess ja seda mõjutavad õpilase eelnevalt kogetud sotsiaalsete gruppide kultuuri, väärtuste ja teadmiste ideed. 2. Keel kui vahend keel on mõtlemise ja õppimise vahend ning ta tekib, antakse edasi ja peab vastu vastastikustes mõjutustes teiste inimestega erinevate sotsiaalsete keskkondadega kultuurides. Paindlikkus ja sobivus võivad parandada õppimist. 3. Lähteasend õppimiseks kas õpilane on kogemustele ja toetustele avatud, kas ta on enesekindel või kartlik, valmis riskima või mitte? Hariduslike tulemuste jaoks otsustava tähtsusega. Kultuurilise mõju neli peamist allikat: · Perekond · Koolikaaslased · Kool · Meedia ja moodne tehnoloogia Meie suhtumist isikusse ja tema õppimisse mõjutavad: 1
- kliima muutus kuivemaks, liiguti metsasemast keskkonnast elama puudevaesemasse savanni - püstine kehaasend ja liikumine kahel jalal, andis eelise teiste liikidega võrreldes (võimaldas kaugele näha, märgata toitu, kiskjaid) - see soodustas sotsiaalset arengut, edukamad enese kaitsmine ja toidu varumine - käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist - arengut soodustas pigem kohanemine erinevate keskkondadega bioloogilised muutused - vaagnaluu laienemine => sündisid suurema peaga järglased - järglased sünnivad enneaegsetena => vajasid rohkem hoolt ja tähelepanu => emotsionaalne ja sotsiaalne areng - emased muutusid seksuaalselt vastuvõtlikeks => paarissuhe areng, vähenes isastevaheline konflikt - kuna järglased sünnivad ebaküpsetena, on aju arend postnataalselt pikem => sõltub
iseloom ja pärandatavus. Seega mutatsioonid ei pruugi organismile kujutada selle jaoks kasulikke muutusi, vaid hoopis vastupidi, selle elu mittesoodustavaid muutusi. Mutatsioonid toimuvad väga mitmetes suundades. Enamik mutatsioone on siiski organismi suhtes ebasoodsad ja pigem soodustavad selle hukkumist kui jätkusuutlikku elu. (Poljanski 1987). Mutatsioonid on loodusliku valiku algmaterjal, pakkudes muutusi, mis aitavad kõikidel organismidel kohaneda uute keskkondadega. (Timmer 2009). 4 Mutatsioonide liigitus ja tüübid Mutatsioonide tüüpe eristatakse genotüübi muutumise iseloomu järgi. Mutatsioonid, millega ei kaasne kromosoomiehituse muutusi, on kõige levinumad. Need mutatsioonid on peamiselt üksikute geenide kvalitatiivsed muutused ja neid nimetatakse geenmutatsioonideks. Need tulenevad kromosoomi koostisesse kuuluva DNA keemilise struktuuri muutumisest. Geenmutatsioonide peamiseks põhjuseks on nukleotiidide paiknemise muutus DNA ahelas
3. Kui töökeskkond ja inimese nõudmised on vastavuses, tekib kooskõla ja tööga rahulolu. Sellest sõltub, kui kaua inimene organisatsioonis viibib. 4. Töö ja inimese sobivust on võimalik ette ennustada. Krumboltzi teooria 1. Keskkond, juhused ja ette ennustamatud faktorid mõjutavad inimese elu. 2. Inimene peaks otsima õpikogemusi. 3. Tal peaks olema järjekindlust takistustest ülesaamiseks. 4. Tal peaks olema paindlikkust erinevate sündmuste ja keskkondadega toimetulekuks. 5. Ta peaks optimistlikult suhtuma juhuse poolt pakutavasse. Krumboltzi teooria Selleks peaks inimene: 1. Rakendama elukestvat õpet. 2. Tegelema pideva eneseanalüüsiga. 3. Küsima teistelt tagasisidet. 4. Looma suhetevõrgustiku. 5. Püüdlema töö ja eraelu tasakaalu poole. 6. Tegelema isikliku finantsplaneerimisega. Planned happenstance – kasulik juhustele avatud otsustamatus. Luck Is No Accident: Making the Most of Happenstance in Your Life and Career
1. Sissejuhatus Visuaalkunstiteraapia tehnikad jaotuvad vastavalt vormi erisusele: · Kahemõõtmelised - joonistamine, maalimine, kollaazi valmistamine(võib olla ka kolmemõõtmeline). · Kolmemõõtmelised - voltimine, skulptuurid, savitööd, maskid, nukud. · Kolmemõõtmelised liikuvad pildid - kaasaegset visualiseerimistehnikat kasutavad tehnikad (nt. videod, kus seotud iseenda liikumine väljamõeldud keskkondadega). Visuaalkunstiteraapiat tehnikate jaotus materjali iseloomu alusel: · Kuivad - pliiatsid, markerid jne. Nende vahenditega saab olla detailne, nende kasutamine pildi tegemisel võtab rohkem aega. Kuivad materjalid loovad piire, hoiavad ärevuse ja energia taseme madalamana. · Märjad - vesivärvid, pastellid, savi, akrüülvärvid. Märjad materjalid on kergesti manipuleeritavad, raskesti kontrollitavad. Vedelad, muutlikud. Märjad materjalid ei sobi
Selline jaotus aga hõlbustab arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri tegevusvaldkondade eristamist. Maastikuarhitektuur tegeleb põhiliselt väliruumiga ja selle ülesanne on maastiku organiseerimine eesmärgiga kujundada väliruum inimesele soodsaks elukeskkonnaks. Hooneteväline ruum jaotub veel tänu maastikuobjektidele avatud-,poolavatud-, või suletud ruumiks. Looduses tavaliselt täiesti avatud või suletud ruume ei leidu, enamasti on tegu poolavatud keskkondadega. Maastikukujunduse võtteid Kompositsiooni aia-või pargikujunduses saab nimetada kunstiks maastikul. Seda saab teha harmoonia loomisega kompositsioonielementide vahel teatud põhimõtete alusel. Ühtsus ei tähenda ühevormilisust ega samade elementide kordamist, ühtsust võib maastikukujunduses väljendada teatud omaduste korduvuses. Sarnaste vormide kasutamises võib tekkida ka oht monotoonsuseks, seda aitab vältida motiivide ja vormide varieerimine
veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud MAT (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide
kuivemal pinnasel (Bartsia alpina, Harrimanella hypnoidesjt).(Wikipedia) KOKKUVÕTE Lapimaa on karmide kliimatingimustega ala, kus suudavad hakkama saada ainult hästi kohastunud liigid. Lapimaa asub väga erinevate kliimatingimuste keskel, mille kujundajateks on kõrgmäestikud läänes ja sisemaa idas. Suur osa lapimaast on ümbritsetud meredega, mis muudab ranniku kliima teiste samal laiuskraadidel olevate keskkondadega võrreldes palju soojemaks. Soe mere õhk aga ei pääse rannikust kagemale, sest sisemaa on ääristaud mägedega, mis on tekkinud erinevate kuurutuste tulemusena ja on jääliustike poolt, noorusaegade kõrgustest tublisti madalamaks lihvitud. Jääliustikud on kujundanud ka ülejäänud Lapimaa pinnareljeefi. Tekitanud lohke ja künkaid. Mõhnad, voored, oosid jt kõik on liustike kujhe ja kulutus tegevuste tagajärg. Ka järved asuvad liustike poolt tekitaud negatiivsetes pinnavormides
juriidilisi tekste. Kõige olulisem on vast see, et need tekstid on kirjutatud Vana-Babüloni kiilkirja mudeli järgi. Et keelt õppida, kasutati sumerite "sõnaraamatuid", sest akadi keelt kasutati palju tollases majanduses. Kolmandast grupist pärit tekstid on on kirjutatud hieroglüüfides, mis olid Indo-Euroopa päritolu. Seesugune keelte lahknevus on hea illustreerimaks hetiitide oskust kohanduda uute keskkondadega ning valida oskuslikult ümbritsevate kultuuride õigeid külgi, mis nende endi arenguks parimad oleksid. Ei läinud kaua enne kui hetiidid jõudsid ühe võimukaima rahvani Lähis-Idas. 2. Assüürlastelt üle võetud kiilkiri, mida hetiidid kasutasid kaubanduses. Kuningas Labarnas jätkas seda, mida Anitta alustas, kui asutas Keskmise Hetiidi kuningriigi. Tema
(,,Universum" 1997: 220; ,,Marss" 1968: 45, 46, 48, 49, 50) Elutingimused Marsil on karmid. Kui astronaut Marsile jõudes skafandri seljast ära võtaks, siis ta lämbuks õhupuudusest ja ta külmuks ära. Nii raskete tingimustega ei ole inimene veel harjunud. Kuid maa peal on inimesest vastupidavamaid elusorganisme. Elu on tunginud kõikjale. Mõningad mikroorganismid toituvad väävlist. Elusorganismidel on suurepärane võime kohaneda erinevate keskkondadega. On teada, et suurem osa Maa peal olevaid taimi ja loomi sureb kuna nad võivad sattuda ultraviolettkiirte meelevalda. Marsi taimedes ja loomades võib olla kujunenud eriline värvaine, mis kaitseb neid ultraviolettkiirguse eest. Elu kohanemisvõimet karmide tingimustega on näidanud erinevad katsed, mida tegid teadlased. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 58) Marsi raskusjõud on 2,7 korda väiksem maa omast. Inimene, kes kaalub maal 80 kilogrammi on Marsil ainult 30 kilogrammi
Siin saab defineerida sümboleid. Sümbolitele antakse aadressid– sisendite, väljundite, mälupiirkondade, taimerite jne . Lisaks määratakse andmetüüp ning saab lisada ka kommentaari. Joonis 35. Sümbolite tabel 45 KOKKUVÕTE Antud kursuse käigus omandati baasteadmisi programmeeritavatest loogikakontrol- leritest(PLC), erinevatest ajamitest ja anduritest ning robotite ehitusest ja toimimisest. Samuti tutvuti erinevate tarkvaraliste keskkondadega ja robotite programmeerimis-keeltega nagu RTL, MELFAIV ja KRL. Tutvuti lähemalt Siemens S7 C300 kontrolleriga kahes praktilises ülesandes. Robotitega tegeledes tuleb ette küllaltki palju probleeme – läbiviidud praktilistest töödest selgus, et andurite ja ajamite paigutus ning ühendused ei pruugi olla alati originaalseadmele kohased, vaid riistvara pideva uuenemise või muude põhjuste tõttu võivad olla andurid ning ajamid ühendatud erinevalt. Selliste probleemide vältimiseks
veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud MAT (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide
Sellisel juhul gradiendi kesksetel positsioonidel produtseeritakse polümorfsed populatsioonid. 3) Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega. Keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib osutuda sinna kõige sobivamaks. 4) Populatsiooni väikestes erinevastes osades võib selektsioon toimida mitmes suunas. Sel juhul organismi ja keskkonna vaheline sobivus sõltub propagulite arvus. ORGANISMIDE KOHANEMINE ERINEVATE KESKKONDADEGA Tüüpilised keskkonna muutused: 1) Tsüklilised muutused: aastaajad, looded, pimedad ja valged perioodid ööpäevas 2) Suunatud muutused (muutuse suund säilib mingi perioodi vältel): progresseeruv erosioon, jäätumise tsüklid (jääajad) 3) Juhuslikku laadi muutused (kõik need, millel pole rütmi, ega kindlat suunda):, orkaanid, rahe, tulekahjud põhjustatud äikesest. Kaks viis, kuidas organismid ajastavad: 1) Muutudes vastuseks keskkonna muutustele
Kliima muutus kuivemaks, liiguti metsast savanni kus oli vähem puid - Seal ei saanud okstest kinni hoida ja selle pärast tekkis püstine kehaasend – võimaldas kaugemale näha, märgata totu, kiskjaid – maa oli kuum, seetõttu ei tahetud kõiki liikmeid maha toetada - Suurendas sotsiaalset arengud, enese kaitsmine ja toidu varumine olid edukamad grupis - Käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist Arengut soodustas migem kohanemine erinevate keskkondadega mitte elama asumine uude, kuivemasse keskkonda Bioloogilised muutused - Püstine kehaasend suunas vaagnaluu laienemisele – võimaldas sünnitada suuremaid lapsi - Järglased sündisid suht enneaegsetena, polnud iseseisvaks eluks ettevalmistunud ja vajasid seetõttu rohkem tähelepanu ja hoolt - Emased muutusid pidevalt seksuaalselt vastuvõtlikeks – soodustas paarissuhete arengut ja vähendas isastevahelist konfliktsust mis omakord aparandas grupisisest kohesiivsust
seaduspärasused; käitumise konkreetne avaldumine sõltub aga ka kasvukeskkonnast. 4) Kui isend peaks sattuma täiesti uudsesse keskkonda, millega liik pole evolutsiooni jooksul varem kunagi kokku puutunud (näiteks inimtegevuse poolt äsja kardinaalselt muudetud keskkond, kodustamine jne), võib tema käitumine kujuneda hoopis teistsuguseks kui liigikaaslastel vabas looduses, sest looduslik valik saab geenide sobiva interaktsiooni kujundada üksnes nende keskkondadega, milles liik on oma evolutsiooni jooksul piisavalt kaua viibinud. • Loomapsühholoogid/biheivioristid mõistsid, et 1) Loomade õppimisvõime pole universaalne, vaid liigiti väga erinev. 2) Igal konkreetsel liigil on teatud oskuste õppimine lihtne, kuid teiste oskuste omandamine raske või võimatu. Seega esinevad õppimisvõime piirangud. Selle, milliseid oskusi või käitumist on loom üldse võimeline omandama, määravad sünnipärased pärilikud eeldused. D
pädevaks vastulauseks: elutegevuse seisukohalt vaadatuna ei tunta seni liike, kes oleksid seal aktiivses tegevuses, k.a. reprodutseeruksid. Seega - bioloogia ei saa ei nii ega teisiti mööda tasakaalust organismi ja teda ümbritseva vahel. Ja evolutsiooni uurimine on suures osas püüe aru saada, kuidas aegade jooksul, kus tingimused eluks muutusid drastiliselt, need eluvormid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega maal. On väga üldiseid kohanemusi. Võtame näiteks ainevahetuse põhiprotsessid, mis peegeldavad suurel osal organismidest võimet kasutada hapnikku, kuid teistel organismidel näiteks hoopis metaani. Paljud niisugused üldised kohanemised on toimunud üpris ammu ja seetõttu nõudis nende mõistmine juba väga arenenud arusaamist maakeral toimunud põhilistest muudatustest sadade miljonite ja miljardiste aastate eest. Need teadmised tekkisid alles hiljaaegu - kasvõi
annaabi.ee 
