· Tööstus, suurettevõtted · Keskkonna saastatus Nõukogude lääs Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks. · Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K. Vaino ajastu (venestamine, 40 kiri, migratsioon, elatustaseme langus) · Venestusaeg · Kakskeelne propaganda · Vene keel juba lasteaias 40 kiri avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga. Majandus · Üks arenenumaid NSVLs · Toiduainetekriis · Varimajandus Tagajärjed loomakasvatus, rahvuse vähenemine Proletaarne kultuur ,,Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" · Töölisrahva kultuur · Propaganda · Sotsrealism · Infosulg
Õigusliku järjepidevuse põhimõttest tuleneb meie kodakondsuspoliitika ja omandipoliitika. Selle tulemusena on Eestis on taastatud hulk asutusi, ettevõtteid ning kodanikuühendusi. 5. Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist? Millised institutsioonid neid ülesandeid Ida-Euroopas peamiselt täidavad? (3p) Totalitaarsete režiimide kuritegude uurimine on vajalik eelkõige võimupartei keskkomiteele, kes selle ka kehtestas, et jälgida õigest liinist kinnipidamist ja korraldada kõrvalekaldujate karmi karistamist. Uurimine on vajalik kannatanutele, kelle vastu on toime pandud inimsusevastased kuriteod. See on vajalik, et süüdlased saaksid karistatud ning sellist viga enam ei tuleks, et kuritegusid enam ei sooritataks. Ka karistamatuse tunde vältimiseks. Totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid toetatakse riiklikult. Riina Udovenko, Infokorraldus
Kommunistid liitsid endaga sotsiaaldemokraatliku partei SM · Kristlik Demokraatlik Liit (Konrad Adenauer) Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED) · Kristlik Sotsiaalne Liit Kommunistidele kuulekatest erakondadest loodi Rahvarinne; · Sotsiaaldemokraatlik Partei 1949. a allusid ka LääneSM kommunistid SED keskkomiteele · Vaba Demokraatlik Partei Berliinis 4. raske majanduslik olukord 5. demonteerimine 19481949 toimus murrang SM olukorras: LÄÄNES: 1) otsustati kiiremini taastada SM majandus, tugevdada demokraatlikku korda ja muuta SM NATO liikmeks 2) Marshalli plaan (194748), NATO loomine 1949
Eesti NSV-le senisest rohkem vabadusi, kuid Eesti pidi siiski jääma "vennaliku liiduvabariigi" osaks. · Esimesed taolised mõtete väljendused tuld Pärnust (ootamatult, sest sealne muulaste arv polnud teab kui suur). Ajaleht Pärnu Kommunist (nüüd Pärnu Postimees) avaldas 27. mail 1988 Pärnu Metsakombinaadi inseneri Vladimir Dombrovski üleskutse (mida on nimetatud isegi deklaratsiooniks, manifestiks, programmiks) EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele, et tema taga on organisatsioon: "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus". Mõni nädal varem oli see Keskus saatnud oma deklaratsiooni laiali paljudele ajalehtedele, sh ka väljaspool Eestit. Üleskutse sai kõikjal negatiivset vastukaja, kuid oli ka venekeelseid asutusi, kes neid ideid oma tegevusjuhendiks võtsid. (T. Made raamat lk. 163)
Välisautorite loomingu hulgas, mis põletati, torkab silma M. Leblanci Õõnes nõel ja kommunistlikku ühiskonda analüüsiv M. Ailasi Novõi klass. Viimasest läks iga kuu tuleroaks kümneid eksemplare Edaspidi asendati autodafee osaliselt erihoiuga ja paljud kingitused jõudsid kohalegi. Näiteks 1959. aasta esimesel poolel vaatas Glavlit läbi 1228 postiga Eestisse saadetud raamatut, millest 685 loovutati adressaadile ja 543 pidas tsensuur kinni. Viimastest anti 16 raamatut EKP Keskkomiteele, 81 Riikliku Raamatukogu erihoiu osakonda, 27 Tartu Kirjandusmuuseumile ja 1 Eesti NSV Julgeoleku Komiteele. 1962. aastal kuulutati kehtetuks kõik senised kirjanduse keelunimekirjad ja asendati kahe koondnimestikuga. Neist esimene oli mõeldud kõigile raamatukogudele ja sisaldas kõrvaldamisele kuuluvaid Eesti NSVs ilmunud trükiseid. Teine nimekiri, mis ei olnud mõeldud kõigile raamatukogudele, sai valmis alles 1966. aastal ja koosnes Eesti Vabariigis
Sajandil korraldama üldisi majapidamiste loendusi, 18. sajandi algusest hingeloendusi, 19. sajandi lõpust hobuloendusi, linnadeloendusi, põllumajandusloendusi. Pärisorjuse kaotamisel ja omavalitsuste tekkimisel hakkasid statistilisi andmeid koguma riigi-, omavalitsuse ja seisuslikud asutused. Eesti- ja Liivimaa kubermangude statistikakomiteed moodustati Senati 1834. Aasta ukaasi alusel ja need allusid nii kubermanguvalitsustele kui ka Statistika keskkomiteele. Eesti Vabariigis oli statistika rahvusvahelisel tasemel. Üleriigiliselt korraldas seda Riigi Statistika Keskbüroo (1921) 18 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 112-113 19 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 115 20 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 110 Kui öeldakse, et kõige suurem vale on statistika, mis on tõenäoliselt liialdus, siis käib see kindlasti Nõukogudestatistika kohta. Selle ülesanne oli demonstreerida piiramatut progressi
puudustest EKP töös". Selliste eraldi otsuste vastuvõtmisega oli Moskval võimalus väga olulisi korrektiive teha senises tegevuses. Kõige olulisemaks kolme liiduvabariiki puudutavaks otsuseks on 1947. a mais vastu võetud otsus, mis pani aluse kollektiviseerimisele. · perioodilised inspekteerimised - Moskva poolt vaadatuna teatud aja tagant saadeti liiduvabariiki parteirganisatsiooni kontrollima inspektorite grupp - selle tulemuseks oli mahukas aruanne keskkomiteele ja selle aruande ülesehitus oli üsna ühesugune - sissejuhatuseks lühidalt viidatud mõnele edusammule, aga põhiosa oli vigade ja puuduste väljatoomine. Need inspekteerimise tulemused olid laiemas laastus päris olulised - kui oli vaja mingit süüasja kokku klopsida või oli konkreetse inimese kõrvaldamise jaoks leida vigu, siis otsiti need aruanded üles. Seda aruannet tutvustati ka kohapeal, pm pidi see parteiorganisatsioon nendest suunistest edaspidi lähtuma
otsustas luua Eesti Linnade Liidu Loodi Ajutine Põhja-Balti kommitee sõjapõgenike jaoks. Komitee sõjapõgenike ja sõja tõttu kannatanute abistamise ja hoolekande organiseerimiseks Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu põhjaosas (Saaremaa, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa ning Valga linn). Põhikiri kinnitati 23.08.1915. Abistas evakueerumisel, majutuskohtade, samuti töö ja olme organiseerimisel põgenikele jne. Keskkomiteele allusid kihelkonna- ja maakonnakomitee, mis koosnesid esimeestest, laekahoidjast ja kirjatoimetajatest ühe või kahe abiga Komiteel oli õigus pidada koosolekuid, nõupidamisi, avaldada teadaandeid, pidada läbirääkimisi riiklike- ja eraasutuste ning -isikutega; heategevuslikel eesmärkidel läbi viia korjandusi, vastu võtta annetusi, abirahasid valitsuselt ja kogukondadelt. Komitee tegevus loeti lõpetatuks, kui elanikud naasevad pärast sõja lõppu oma endistesse elukohtadesse.
spioonidena, neid oli õigus maha lasta kohapeal 24 tunni jooksul ilma uurimise ja kohtuliku menetluseta. Märtsi II poolel alustati repressioonide lainet esmakordselt pol kuuluvuse alusel- tabas anarhiste. Ööpäevaga Moskvas arreteeriti 600 anarhisti, 25 lasti kohapeal maha. Tšekaa eripäraks oli see, et ei allunud mitte kellelegi, ametlikult tegutses valitsuse kõrval, polnud ühegi ministeeriumi alluvuses. Džeržinski pidi aru andma vaid partei keskkomiteele. Puudusid piirangud ja seadused- arusaadav, et sellise org-ga liitus igasuguseid elemente. Alumisel tasandil oli hulk inimesi, kes poleks tohtinud politseivõimu juurde saadagi, nautisid repressioone, tehti pahatihti isiklikes huvides. Tšekaaga lahutamatult seotud olid ka uued kohtuorganid, vana kohtusüsteem saadeti laiali. Asutati revolutsioonilised tribunalid, olid omapärased asutused- teostasid praktiliselt kõiki