Eesti põllumajandus läbi aegade
ka ainuvalitseva kommunistliku partei kaudu. Igas kolhoosis oli oma parteiorganisatsioon, mille eesotsas
oli kohalik parteisekretär. Reeglina pidid kõik kolhoosiesimehed ja kolhoosi juhtkond kuuluma parteisse.
Kohalik parteisekretär oli kolhoosiesimehe jaoks partei liinis ülemus. Parteisekretär vastutas
kolhoosiesimehe tegude ja ettevõtmiste eest ning andis aru vastavates partei rajoonikomiteede
põllumajandusosakondades, kes omakorda vastutasid liiduvabariikide partei keskkomiteede
põllumajandusosakondade ees, keda omakorda juhtis ja valitses NLKP (varem ÜK(b)P) Keskkomitee
põllumajandusosakond. Selline mitmekordne ja mitmeastmeline juhtimine oli omane kogu Nõukogude
Liidu majandusele.
[redigeeri] Kolhoosid pärast stalinismi
Algul olid kolhoosid väikesed. Partei arvates pidi kolhooside ühinemine rikkuse tooma ja siis sunniti
kolhoose vastavalt kõrgemalt poolt tulnud korraldusele ühinema. Kui toimusid päriskommunistide