Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajd olid enamasti kivivundamendile rajatud ühe- vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapöllud, oliivi- ja viinamarjadeistandused ning aristokraatide ühked maamajad. Äärealad ei olnud linnast kaugel, mistöttu olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Riietus ja toit Köige tavalisem kreeklaste riideese oli napilt pölvini ulatuv ölgadelt kinnitatud ja sageli
Neile tulevad appi osalt omavalitsused, osalt seltsid. Nii on esimesed sammud emade kaitseks astutud, kuid suurem töö seisab ees. 8 Amm ja ta laps Amme küsimusega on vanast ajast saadik kõik rahvad teotsenud, kuid ta on siiski alles lahendamata. Siin on õieti kolm asja, mida tuleb silmas pidada: 1. Asutada keskkoht, kust ammesid võiks tarbekorral saada ja kes oleks vahetalitajaks ammede ja perekondade vahel. Keskkohaks on sünnis mõni rinnalaste-kodu, kus emad pikemat aega võivad peatuda. Perekond teeb asutisega lepingu ja maksab asutise kätte iga kuu tetava summa. 2. Korraldada vahekord amme ja perekonna vahel. Asutis kaitseb ema ja ta lapse huvisid. Ka pererahval on teatavad kohustused amme suhtes. 3. Kaitsta amme last, kuna tema ei saa mitte oma ema rinda, milleks temal on kõige suurem õigus. Tema elu on tihti ohvriks rikaste vanemate lapse elu eest. Ammede laste
tahtnud ka niisuguse valitsusega hästi leppida; vahest ei meeldinud paljudele ka vanemate määramine ja võimu suurendamine, vahest kaebasid vaesemad rõhumise üle (v. Brandis'e kroonika Lhk. 114 ja 116 G. v. Brevern, Der liber census Daniae..., 1858, Lhk. 106, 135). Igatahes sooviti taanlaste alt lahti saada ja astuti ühendusse sakslastega. Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7)
Esteetilised väärtused omavad iseväärtust - nii kunst kui ka mäng on vaba fantaasia looming ning mõlema olemus sisaldub tegevuses, mis võetakse ette tema enese pärast. Joonistamine, kunstiajalugu, kirjanduse tundmine, stiiliõpetus, võimlemine, rütmika, gümnastika jt sisaldavad suures osas kunstielemente. Siia kuuluvad ka viisakus, puhtus, riietus, ajaviide, lõbustused (vaba aja õige kasutamine), looduse ilu nägemine. "Kas saab esteetiline aspekt kasvatuse keskkohaks olla?" küsib Peeter Põld (1993) ja vastab: Üldiselt küll mitte, sest ta ei anna suuremale osale inimestest nende elu mõtet ja sisu, vaid on lisandiks, mis kosutab, ülendab, viib välja kitsast ringist, millesse elu surub. Peeter Põllu seisukohta "estetismi" suhtes väljendab ülimalt ilmekalt tema repliik ühele päevakajalisele kirjutisele: Silmasin viimases "nädala" numbris kirjutise, kus juttu oli armatsemisest Jaapanis ja ülistati
annaabi.ee 
