piirati erinevate tsensustega. Poliitika sai põhimõtteliselt kõigi asjaks, inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja. Kontitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad. - aadel kaotas oma positsioonid, mis võimaldas uute võimekate inimeste tõusu, kellel vana korra range seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte. - kaotati tsunftisundus ja kehtestus õigus vabalt valida oma tegevusala - sõjaväekorralduses juurdus üldise sõjaväekohustuse printsiip - rahvustunde võimas tõus, mis prantslaste järel haaras ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel 2) Muutused sõjapidamises: - muutused sõjapidamises (vt. õpik lk.169-174) – vabatahtlike kaasamise tõttu kujuneb peamiseks võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon
2. anda rahvale demokraatlikud vabadused (isiku,- sõna,- trüki,- ühingute ja koosolekutevabadus) Sellega sai liberaalne kodanlus oma eesmärgi- pääseda seadusandliku võimu juurde ja sel teel reformida parlamendi kaudu Venemaa ühiskond Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid: 1. Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17.Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit 2. Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid). Nemad taotlesid mõõdukaid reforme- mõisnike maaomandi piiramist ja vastustasid bolsevike proletariaadi diktatuuriideed. 3. Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid. Töölised ja talupojad ei võitnud revolutsiooniga midagi, nemad jätkasid esseeride ja bolsevike juhtimisel võitlust monarhia kukutamise eest.