Eesti Venemaa koosseisus Ajalugu · 20.saj algus oli eesti pärisorjuslikust talurahvast saanud taluperemehed · Millal kaotati pärisorjus?? · Muutused linnades: sakslaste osakaal vähenes, kuid jäid mõjukaimateks ja varakamateks. Eestlaste arvukus kasvas, nende positsioon paranes · Eestlased jõudsid keskkihtidesse. Suurenes ka nende osakaal ametkondades. Jaan Tõnisson · 1868- ? · "Postimehe" toimetaja · Üks uue põlvkonna ideelistest juhtidest · Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama majanduslikele küsimustele Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus
9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased. Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu). Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9.-10. sajandiga, kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu bütsantsi õigeusk. Eeskujuks oli bütsantsi kunst. Ajapikku kasvas kohalike meistrite tähtsus ja omapära, mille üheks avaldumisvormiks on sibulkuppel. Suurim kirik asus Kiievis- Sofia peakirik
usuti elavat kolde all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti aga üsna pahatahtlikeks. Jumaluste seal seisid tähtsal kohal päikesejumalad. Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Kultuur Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikutest ka keskkihtidesse. 6.Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kunst Bütsantsi arhitektuuri suursaavutus, Hagia Sophia kirik, on pärit Justianus ! ajast. Iseloomulikud jooned on püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine. Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad, kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid
· Bulgaariast võeti yle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa(muutus Venemaal valitsevaks, algselt loodud Kreeka tähestiku põhjal) · Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandust · Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati yles aasta jooksul asetleidnud tähtsamad syndmused · Nestor-Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes on ühe vanima ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" koostajaks. · Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad) · Sisupoolest ahelkirjad, kaubanduslikud ylestähendused, testamendid jne. Leidub ka koolipoiste õpiylesandeid ja joonistusi. Bütsantsi ja V-Vene kunst Bütsantsi kunst · I õitsenguaeg 6 saj. Keiser Justinianus I ajal. · Sellest perioodist on pärit bütsantsi arhidektuuri suursaavutus Hagia Sophia kirk. · 8-9 saj tegid Bütsantsis kujutavale kunstile suurt kahju pildieitajad e. Pildirüüstajad
oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste osakaal 60% juba. Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19 saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et eestlased püütsid saksastud, see oli prestiizne, nt igapäevaselt üritati saksa keelt rääkida, riietuda vastavalt jne. Seeläbi tekkis ka omapärane saksa keel, sest ei osanud seda õigesti rääkida. 19 sajandi teisel poolel kui eestlaste % kasvas, siis hakkasid eristuma selgelt ka erinevad linneestlaste kihid
annaabi.ee 
