Eesti Uusaeg
alusel. Kodanike omaalgatuslikult ühinemine polnud keelatud Vene seadusega.
Tegevust reguleeris 1782. aasta politseiseadus, mille järgi oli neil vaja saada
võimudelt tegevusluba, nagu ka trükikodade ja ajalehtede asutamise puhul. Mõned
suuremad seltsid nagu "Liivima Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet" nõudis keisri
isikliku luba aga väiksemad seltsid nagu lauluseltsid kinnitasid kohalikud
võimukandjad. Põlisrahvastest alamkihtidel ja tekkivatel keskkihtidel polnud võimalik
astuda saksa seltsidesse. Vabade seltside loomise veendumus oli, et iga kodanik peab
aitama kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Valgustusajal tekkinud ühendused, mis
põhinesid eneseharimisel ja moraalsel täiustamisel, sobisid hästi baltisakslaste
elulaadiga. Suhtuti hubase seltskonnaga ning veetsid aegu raamatukogudes. 19. saj I
poolel baltisakslased hakkasid asutama laulu- ja muusikaseltse. Rajati laulukoore.
annaabi.ee 
