11. Millise linna vapp on kujutatud slaidil 3, miks on sümboliteks võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust.
Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17. Sajandi esimesel poolel - Inglise õukonna maitse pooldas barokilikku klassitsismi, kuid veel rohkem isegi itaalia kõrgrenessaansi, mille maaletoojaks oli JONES. Kujutavat kunsti telliti Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. Kuulsaimaid neist olid DYCK ja RUBENS. Paraku kunsti tellimine lõpetati protestantide poolt juhitud revolutsiooniga.
Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917. a. suvel 1905 a loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Talurahva ühendusena kujunes välja Eesti Maarahva Liit ning linna keskkihti ja ametnikkonda koondav Eesti Tööerakond. Lisaks neile oli veel mitu sotsialistlikku parteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli kokku Maapäev. Valiti Maavalitsus, mille eesotsa asus Jaan Raamot. Rahvuskongressil püstitati uus siht taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene riigi koosseisus. Sõjasündmused Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning Septembri lõpus jõudis sõda Eestisse.
käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Kolooniates kujunes kodanlik ühiskond. Kolonistide ülemkihi moodustasid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid, lõunas ka planaatorid. Kolonistide valdav osa kuulus keskkihti : farmerid, poodnikud, käsitöölised, arstid, pastorid ja õpetajad. Alamkihti kuulusid lihatöölised, meremehed. ( väiksearvuline ) Miks oli ameeriklastel vaja iseseisvuda? Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas aga kolooniate majanduslikku edenemist. See viis peagi vaenusuheteni. Iseseisvusdeklaratsioon, Iseseisvussõda. Lahkrivi ja lipp. Iseseisvusdeklaratsioon - 4. juuli 1776 võttis
seotud pensioni , osutuvad muutunud demograafilises ja majanduslikus olukorras eelarvele talumatuks koormaks.Tagasi vaadates on ka selge, et radikaalne sissetulekute võrdsustamise püüd sotsiaaldemokraatlikus Rootsis vähendas erasäästusid ja pidurdas seega ka tulevasi investeeringuid. Isegi juba nende meetmete rakendamise ajal oli ilmne, et riiklikud toetused ja ühtlustatud määraga sotsiaalmaksed soosivad neid, kes oskavad seaduse võimalusi ära kasutada, seega eriti haritud keskkihti, kes hakkab ka oma uute privileegide eest kindlasti võitlema. Samal ajal riiig kontrolli suurenemisega oma kodanike tööhõive ja heaolu üle vähenes järjekindlalt selle mõju nende moraalile ja seisekohtadele . Tookord ei olnud selles midagi paradoksaalset. Euroopa heaoluriigi liberaalidest ja sotsiaaldemokraatidest eestkõnelejad ei näinud põhimõtteliselt vähematki põhjust , miks valitsus ei peaks pöörama oma
Avanevad võimalused-----uued erialad, riigi ---erasektor, ühinemine Euroopaga Domineerib siiski ühiskonna struktuuri taastootmine Barjäärid, mis raskendavad mobiilsust: Maalt -- linna migreerumine Füüsiliselt töölt -vaimsele minek, see juba põhimõtteline muutus. Konkurents--- homus homini lupus est. Kvalifitseerimata töölise perekonnas sündinud poisslaps, kes alustab süsteemi allosast, võib töö ja usinusega jõuda kõrgemasse keskkihti, kuid üleminek ühiskonna eliiti võib osutuda tema jaoks vähetõenäoliseks või olla ,,juhuse mäng". Kõrgemalt alustanu jõuab suurema tõenäosusega kõrgemale. Sotsiaalse mobiilsuse puhul tuleks peatuda kolmel aspektil , mis kas soodustavad või pidurdavad liikumist. 1. Indiviidi, grupi võimalus liikuda sotsiaalses hierarhias a) ühiskond võimaldab sotsiaalseid ümberpaiknemisi: haridussüsteem, vabad tööotsingud,
soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes. Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte-eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks. Uuringu põhjal on kõige sallivamad liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 2029-aastased noored. Kõige rahvuslikumad ja ühtlasi kõige tõrjuvamad võõraste suhtes on pensionieelses eas suhteliselt madala sotsiaalse enesehinnanguga ja väikese sissetulekuga inimesed, selgus uuringust. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused 1 arenenud tööstusriigid OECD, arenenud tööstusriikide organisatsioon, 1 arengumaad
välja viidi oli teravili. * Oli kaks gildi: -) Suurgild ühendas abielus olevaid suurkaupmehi. -) Mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi. * Tsunft - ühendas tööliste ühendusi ning määras palju tohtis toota, palju oli õpipoisse või selle ning omakorda oli suurgildi kõrval väikegild, mis oligi tsunftide ühendus. * Linnade loomulik iive oli negatiivne ning seega oli vajalik, et linna tuleks ka väljast inimesi. -) Jõudmaks alamkihist keskkihti toimus üleminek saksa kultuurile ja keelele. Karoliiklus keskaegses Eestis * Katoliku kiriku organisatsioon tekkis 2.-3. sajandil ning kui see Eestisse jõudis, siis ei hakatud midagi muutma ka selle toimimises. -) Eestisse jõudis Katoliku kiriku organisatsioon koos ristisõdijatega 12/13. sajandil. -) Paavstist väiksemad üksused on piiskopkonnad. *) Riia peapiiskopkonna juhil oli oma valdustest ilmalik ja vaimulik võim ning temast alla
võimaluseks, ei soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes. Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte- eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks. Uuringu põhjal on kõige sallivamad liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 2029- aastased noored. Kõige rahvuslikumad ja ühtlasi kõige tõrjuvamad võõraste suhtes on pensionieelses eas suhteliselt madala sotsiaalse enesehinnanguga ja väikese sissetulekuga inimesed, selgus uuringust. Eesti on mitmekultuuriline maa Eestimaa pinnal elab umbes 65 % eestlasi ja 35 % muid rahvusi. Suurem osa Eestimaal elavatest inimestest on rahvuselt eestlased. Teistest rahvustest inimesed kuuluvad erinevatesse nn. rahvusvähemustesse
aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes. Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte-eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks. Uuringu põhjal on kõige sallivamad 36 liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 2029-aastased noored. Kõige rahvuslikumad ja ühtlasi kõige tõrjuvamad võõraste suhtes on pensionieelses eas suhteliselt madala sotsiaalse enesehinnanguga ja väikese sissetulekuga inimesed, selgus uuringust. 2.3. Eesti on mitmekultuuriline maa Eestimaa pinnal elab umbes 65 % eestlasi ja 35 % muid rahvusi. Suurem osa Eestimaal elavatest inimestest on rahvuselt eestlased. Teistest rahvustest inimesed kuuluvad erinevatesse nn. rahvusvähemustesse