Gerd 2008 Peking Kergejõustik Kettaheide 68.82 Kanter Eestlaste olümpiamängude hõbemedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Võistles Kreeka-rooma Tsaari- 1912 Stockholm Martin Klein I keskkaal maadlus Venemaa koosseisus. Jüri 1920 Antwerpen Kergejõustik Lossmann Alfred 1920 Antwerpen Tõstmine Sulgkaal (60 kg) Schmidt Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland
poksiliidud. Euroopas on selliseks kontinentaalseks poksiliiduks EABA (Euroopa Olümpiastiili Poksiliit), mis omakorda ühendab rohkem kui 45 riigi poksiliitu). Kaalukategooria Kaal Helveskaal kuni 48 kg Kärbeskaal 4851 kg Kukk-kaal 5154 kg Sulgkaal 5457 kg Kergekaal 5760 kg I kergkeskkaal 6064 kg II kergkeskkaal 6469 kg Keskkaal 6975 kg Poolraskekaal 7581 kg Raskekaal 8191 kg Üliraskekaal Üle 91 kg Olümpiastiili poksis matsi kestvus meeste täiskasvanute vanusegrupis on 4 kaheminutilist raundi. Naistel 3 kaheminutilist raundi. Vaheaeg raundide vahel on 1 minut. Niinimetatud profipoks on aga oma olemuselt meelelahutustööstuse osa, kus olulised on poksivõistluse väline külg ja sõulikkus, samuti asja rahaline pool (totalisaatorid). Kokkuvõtteks võib
aastal. Tugevaim amatöörtõstja oli kahekordne Venemaa meister ja maailmarekordite püstitaja Alfred Neuland. Eesti iseseisvumisel arenes tõstmine eriti kiiresti 1920. 4 aastate algul. Esimesed meistrivõistlused peeti 1921. aastal. 1922. aastal Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972
4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4 2008 Gerd Kanter kergejõustik (kettaheide) 68,82 m 5.Eestlaste hõbemedalivõidud. 21 hõbemedalit. 1912 Stockholm Martin Klein Kreeka-rooma maadlus I keskkaal Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik 1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg) 1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine 1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine 1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall 1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles
js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest.
01,3 Veerpalu e klassikatehnikas 2008 Peking Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide 68.82 Hõbemedalite võitjad Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Võistles Kreeka-rooma Tsaari- 1912 Stockholm Martin Klein I keskkaal maadlus Venemaa koosseisus. Jüri 1920 Antwerpen Kergejõustik Lossmann Alfred Sulgkaal (60 1920 Antwerpen Tõstmine Schmidt kg) Alfred
EESTI ESITÕSTJA NIMELE Kuld, Tallinn 1918 Kuld, Tallinn 1919 EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Kuld, Tartu 1921 Kuld, Tallinn 1923 Kuld, Tallinn 1924 Alfred Neulandi maailmarekordid Kergkaal(67,5 kg) Rebimine parema käega 72,5 - 29.8.1920 Antverpen 75,0 - 26.4.1924 Tallinn Rebimine kahe käega 91,25 - 30.4.1922 Tallinn 97,5 - 27.4.1924 Tallinn Tõukamine ühe käega 110,0 - 29.8 .1920 Antverpen Tõukamine kahe käega 110,0 - 29.8.1920 Antverpen 115,0- 30.4.1922 Tallinn KESKKAAL (75kg) Rebimine parema käega 77,5 - 24.3.1923 Tallinn 80,0- 15.12.1923 Tallinn 82,5 - 22.7.1924 Pariis 6 Nüüd korraldatakse Neulandi mälestusvõistluseid: Tõstesportlased selgitasid parimaid Alfred Neulandi mälestusvõistlustel Valga Põhikooli võimlas toimusid VII Alfred Neualandi mälestusvõistlused tõstmises. Paremust selgitasid 38 noorte ja juunioride vanuseklassi
annaabi.ee 
