ülem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Kaitseliidu ülema ülesanded on: 1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine; 2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga; 3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve; 4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole kehtestatud kodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu üksuse juhtimise alused Kaitseliidu malevat, malevkonda ja teisi üksusi juhib vastava üksuse pealik. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe
06.1999) Benno Leesik (8.06.199925.03.2006) kolonelleitnant Raivo Lumiste (6.09.2006) Kaitseliidu ülema ülesanded : 1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine; 2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga; 3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve; 4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole 6 kehtestatudkodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast.
aukraadi. 26. novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks. 1925. aasta jaanuaris lahkus Andres Larka sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel ning siirdus Sveitsi ravile. Autasumaana eraldati Harjumaa Saue vallas Voore mõisa südamest 55,44-hektariline krunt. Larka ühines suvel 1928 vabadussõjalaste liikumisega. Oli jaanuarist 1930 augustini 1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse esimees oktoober 1933 märts 1934. 23. juulil 1940 arreteeriti ta nõukogude julgeolekutöötajate poolt Tallinn-Nõmmel. SARKi Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsusega mõisteti talle juunis 1941 kaheksa aastat vangilaagrit ja kolm aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega. Andres Larka suri 8. jaanuaril 1943 Malmõzis ja ta matmispaik teadmata.
Saaremaa Malev Sakala Tartu Malev Malev Malev Põlva Valgamaa Malev Malev Võrumaa Malev Organisatsiooni alusdokumendid Põhikiri (22.01.2003 KL keskkogu otsus) Kodukord (29.04.2004 KL keskjuhatuse otsus) Noorte Kotkaste järgu-ja erialakatsed (2006) Arengukava 2008-2013 KL ülema 2009 aastakäsk Liikmeskond Avatud kõigile, kes tunnistavad meie põhimõtteid: Liikmed võivad olla 8- 18 aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis 18 aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni juhid Au- ja toetajaliikmed Liikmete jagunemine Noorhaukad (811 aastased) Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas
vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas. Samuti on massipartei ühe kindla sotsiaalse klassi huvide realiseerija. Kui kaadripartei on loodud seestpoolt, siis massipartei just väljastpoolt. Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised.
1933. aasta oktoobris võeti rahvahääletusel vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama presidentaalne riik 28. oktoobril nõustus uus Pätsi juhitud ajutine valitsus registeerima Eesti Vabadussõjaliste Liitu (EVL) 1934. aasta kevadeks oli EVL-il 500 osakonda ja 60 000 liiget EVL-il oli ainult üks kongress ja see toimus detsembris 1933. aastal, kus valiti keskjuhatuse liikmed 1933. aastal hakkas ilmuma EVL-i kuukiri „Vabadussõjalaste Koduleht“ Propagandad EVL-i vastu riigivanema valimise perioodil: - otsene ja organiseeritud vägivald ja vandaalitsemine EVL-i vastu - EVL-i vastased panid ennast sarnaselt vapside moodi riide ja hirmutasid inimesi ringijoostes ja kisamas „Heil Hitler“ - Sarnase riietusega käidi kaupmeestelt kaupa norimas ja ähvardati vastuhakkajaid karmi kohtlemisega
Samal ajal astus eelmine valitsus tagasi, see tekitas vajadust uue valitsuse jaoks. Nagu varemgi sooviti moodustada erapooletu valitsus, mis valitseks kuni uute valimisteni. Riigikogu esimees Karl Einbung tegi ettepaneku Konstantin Pätsile, kes juba 21. oktoobril astus ametisse oma 5. valitsusega. Põhiseadus jõustus 24. jaanuaril 1934, kuid selle rakendumiseks oli vaja valimised läbi viia. Niisiis puhkes äge võistlus riigivanema ameti koha pärast. Vapside kandidaat oli liidu keskjuhatuse esimees Andres Larka. Laidoneri kandidatuuri võttis üles Asunike 6 Koondis ja teda toetas Rahvuslik Keskerakond. Kolmandaks kandidaatiks sai Konstantin Päts kelle taga oli Põllumeestekogu. Kõik kandidaadid vajasid kandidatuuri saamiseks 10 000 allkirja. See muudeti omalaadseks eelhääletuseks, kus vabadussõjalased said 62 070 häält, Laidoner 38 066 ja Päts 18 501
Vabastati NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt peale 12.märtsi 1934.aasta sõjaväelist riigipööret, kuna tema abikaasa vastu oli seoses sõjalaevade müügiga Peruule algatatud juurdlus. Küüditati perekonnaga 14.juunil 1941 Siberisse, arreteeriti asumisel olles 1943.aastal uuesti ning saadeti 8 aastaks sunnitööle. Suri asumisel Kirovi oblastis 1953.aasta suvel. EBBA MARIE SARAL (1890 Haljala 1942 Sosva vangilaager) oli 1927 1936 NKK Keskjuhatuse abiesinaine ja 1925 1940 NKK Tartu ringkonna esinaine. Õppis mitmetes käsitöökoolides Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja Rootsis. Ajakirjade "Käsitööleht" ja "Taluperenaine" toimetaja ning Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi asutajaliige ja hilisem juhatuse liige. Kodukäsitöö arendaja ning Eesti rahvarõivaste populariseerija. Loomaarstiteadlase professor Karl Sarali abikaasa. Küüditati 14.juunil 1941 perega Siberisse ning hukati stalinlikus vangilaagris 1942.aasta kevadel
1990:18). Ulatuslikumalt Jüri Uluotsast Eestisse jäänud isiku- ja käsikirjalisi materjale on hoiul Tallinnas Eesti Rahvusarhiivis (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 10 LISAD * 13.01.1890 Kirbla vallas Läänemaal sündis Jüri Uluots peaminister presidendi ülesannetes 17.06.1940-09.01.1945 937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees, 1938-1939 Riigivolikogu esimees, 1939-1940 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I, II, 1929-1932 IV Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige. 18.09.1944 nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1910-1916 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1916-1918 Peterburi ülikooli stipendiaat rooma ja tsiviilõiguse alal.,
Enamik erakondadest olid selle eelnõu vastu, kuid kõigest hoolimata said vabadussõjalased 14.- 16. oktoobri rahvahääletusel suure võidu (72,7%). Põhiseadus jõustus 1934. aasta 24. jaanuaril, kuid selle täielikuks rakendamiseks oli vaja viia läbi riigivanema ja Riigikogu VI koosseisu valimised. Äge valimisvõitlus puhkes pärast riigivanema kandidaatide ülesseadmist. Vabadussõjalased pidased esialgu läbirääkimisi J. Laidoneriga, esitasid riigivanema kandidaadiks hoopiski liidu keskjuhatuse esimehe A. Larka. Kogumiskampaania jooksul sai Larka enim hääli. 8 Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Noor Konstantin õppis kohalikus Nikolai koolis, hiljem Riia vaimulikus seminaris. Sealt lahkus aasta enne lõpetamist ning astus Pärnu gümnaasiumisse. 1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898
Esindada valijaskonda Sõeluda huve ja ideid Sõnastada avalikke eesmärke Siduda inimest ja poliitilist süsteemi Värvata poliitikuid ja teisi ametikandjaid Valitseda Jälgida vastasrinnas e opositsioonis oleku ajal valitsuse tegevust Erakonna siseelu: Poliitiline tippjuhtkond: sõnastavad erakonna poliitilise joone ja korraldavad suhteid teiste erakondadega Piirkondade juhid: otsene nt Eestis, nende roll väike, kuna liikmete ja keskjuhatuse otsesuhe on tihe; astmeline nt Saksamaal kus on ühenduslüli juhtkonna ja liikmete vahel või käitub lausa erakonna omanikena Aktivistid: erakonna pühendunud liikmed, kes tippjuhtkonda või siseringi ei kuulu, kuid on väga aktiivsed erakonnaelus Lihtliikmed: pigem passiivsed, kuid suudavad vahel organiseeruda ja juhte korrale kutsuda, tõsta esile uusi liidreid või kujundada erakonnasiseseid rühmitusi
Kaks kuud enne rahvahääletust, 1933. aasta augustis oli aga jaan Tõnissoni juhitud valitsus kehtestanud kaitseseisukorra ja Vabadussõjalaste Keskliidu ning sellesse kuulunud liidud sulgenud. Kuid tundub, et tollal veel niiöelda täieliselt demokraatliku Eesti Vabariigi bürokraatia ei suutnud riukameestest vapsidega hakkama saada. Sama, 1933. aasta oktoobris kaitseseisukord kaotati ja vapsid lõid uue organisatsiooni, Eesti Vabadussõjalaste Liidu. Detsembrikuus valiti nii selle liidu keskjuhatuse kui ka nõukoguesimeheks, ühtlasi aga ka liisu auliikmeks Andres Larka. A. Larka oli kaasategev 1934. aasta jaanuaris peetud omavalitsuste valimisel, mis eeskätt suuremais linnades tõi vapsidele enamuse. Kuid A. Larka ei püüelnud Tallinna ega Tartu linnapeaks, ta valmistus järgenevaiks, sama aasta kevadel toimuvaiks riigivanema valimisteks. Selle valimisvõidu poole püüdlesid ka tolleaegne riigivanem K. Päts, aastail 1928 - 1929 riigivanem olnud August Rei ja kindralleitnat J
1932 kevadeks töötati välja PS muutmise eelnõu ja otsustati panna 1932 aug-s referendumile. Selline suur võit vabadussõjalastele indu juurde, veelgi enam innustas jätkama KL sees toimunud oluline muutus. 1932 märtsis III kongress, mis tähistas keskliidu politiseerumist-radikaliseerumist. Selleks ajaks tekkinud põhjendatud mulje, et VS liikumiste näos tegemist poliitilise liikumisega. Keelati tegevteenistuses olevate sõjaväeliste osalemine vabadussõjalaste hulgast. III k-l keskjuhatuse ümbervalimised. Valiti nooremad ja radikaalsemalt meelestatud mehed. Paul Telg, Podrätsik (?). III k-l võeti vastu ptsus luua VSKL toetaja liikmestaatus. Seni vaid VS veteranid, nüüd võisid nendega ühineda ka vabadussõjas mitteosalenud, kuid kes pidasid nende poliitikat endale sobivaks. VSKL nüüdsest selgelt poliitiline liikumine. 1932 sai Vslaste japoks oluliseks: sajad rahvakoosolekud, kihtuskirjandus, nn Vslaste päevad, mida kasutati 'ra oma poliitiliseks propagandaks
annaabi.ee 
