Jägala ja Keila jõed ja joad.
Suurim on jõe
lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa
pargis, mis on 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius on 60-
70 m). Jõe vooluhulk on 6,4 m³/sek.
Jõesängi laius on keskjooksul on 8-33 (keskmiselt 20) m ja alamjooksul 10-50
(keskmiselt 25) m ning jõe sügavus keskjooksul 0,3-5,7 (keskmiselt 1,8) m ja alamjooksul 0,3-
4,7 (keskmiselt 2) m. Jõeorg on keskjooskul 50-200 m lai ja 2-5 m sügav. Alamjooksul varieerub
jõeoru laius 100-2000 m ja sügavus 5-15 m.
Taimestik.
Keila jõgi on üldiselt taimestikurikas. Üheksas jõelõigus registreeriti kokku ligi 40 liiki
soontaimi. Sagedaim liik oli harilik jõgiputk. Palju leivinud olid ka väike lemmel, konnaosi,
kollane vesikupp, haruline jõgitakjas ja hulgajuurine vesilääts. Taimestikurohkus, domineerivate
soontaimede liigiline koosseis ja rohevetikate vohamine mitmes uurimiskohas annab tunnistust