22 Rinnakõrgus 34 0 Rinnakõrgus 23 kaelaalguspunktist 25 21 ´is 27,5 2,5 24 Esipikkus 52 0 25 Esipikkus kaelaalguspunktist 43 22 Esipikkus kaelaalguspunktist 44,3 1,3 26 Esipikkus õlajoonest (BS) 42 27 Esipikkus keskjoonel 34 23 Esipikkus keskjoonel 33,9 0,1 28 Käsivarre pikkus 59 24 Käsivarre pikkus 61,3 2,3 29 Käsivarre diameeter 10 25 Käsivarre diameeter 9,4 0,6 29 Küljepikkus (vööjoonest) 115 26 Küljepikkus (vööjoonest) 110,9 4,1 30 Jala pikkus 83 27 Jala pikkus 83,3 0,3
II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis sulghüpet (tiirutab rõngast nagu hüpitsat), alustab enne võrkpalli otsajoont vähikõnniga (jalad ees) liikumist ümber korvpalli otsajoonel asuva tähise ja liigub vähikõnniga tagasi üle võrkpalli otsajoone, jookseb ämbrini, võtab palli, jookseb kolonni esimeseks ja annab palli üle pea järgmisele, järgmine jalgevahelt järgmisele jne. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: teatepulk, ämber
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus
kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta
söödavad edasi kolonni. 2 6 4 8 - Söötude harjutus - Üks pall Esimene söödab palli teisele, teine söödab kolmandale, kolmas 1 söödab neljandale, neljas söödab viiendale. Pall 5 liigub ringselt. Kui iga 2 söötis, siis spurdib viisnurkselt. 3 4 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Kolm mängijat on keskjoonel reas, keskel 1 on pall. Kolmas mängija avan palli poole, saab söödu teiselt ja söödab esimesele korvi alla. Esimene mängija teeb 2 sammudelt, vōtab laua ja söödab järgmisele 2-le. 3 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija sooritab vabaviske, võtab lauapalli, söödab teisele ja liigub teise mängija kohale. Teine mängija saab söödu kätte, söödab kohe kolmandale ja liigub kolmanda mängija kohale. Kolmas saab palli
5) Homosügoot - Ühesuguste alleelide olemasolu (kas AA või aa) homoloogiliste kromosoomide paari samades kohtades e. lookustes. 6) Heterosügoot - Erinevate alleelide, üks dominantne ja teine retsessiivne (Aa) olemolu homoloogiliste kromosoomide paari samades kohtades e. lookustes. Dominantsed tunnused (A) Retsessiivsed (a) 1. Naerulohukesed põskedes 1. Naerulohukesed puuduvad 2. Juuste kasv lauba keskjoonel 2. Juuste piire laubal sirge 3. Tömp pöial 3. Normaalne pöial 4. Varane kiilaspäisus 4. Normaalne juuksekasv 5. Pruun juuksevärvus 5. Blond juuksevärvus 6. Mitte punapäisus 6. Punapäisus 7. Pruunid silmad 7. Hallid või sinised silmad 8. Tedretähnilisus 8. Ühtlane pigmentatsioon 9. Normaalne nägevus 9
kinni.Teravad, tahapoole kõverdunud hambad hoiavad libedaid väänlevaid ussikesi kindlalt suus.Vaskuss neelab toitu aeglaselt, kallutades pead vaheldumisi kord ühele, kord teisele poole. Kui uss on tagupoolega urus kinni, ajab vaskuss end sirgu ja hakkab kiiresti ühes suunas pöörlema,rebides sel moel saagi küljest tükke. Sünnitab 5...28 poega.Talvitub näriliste urgudes. HARILIK NASTIK Kahe suure,heleda laiguga pea külgedel. Kõht valge, keskjoonel must triip, ülalt tume. Armastab niiskust.Varjub tühimikes puujuurte all, kivihunnikutes, näriliste urgudes. Väga aktiivne, liikuv, võib roomata puudel,ujub oivaliselt.Võib kaldast eemalduda mitme km kaugusele, olla 20 minutit vee all. Tavaliselt ujub, tõstes pea veepinna kohale ja jättes enda järele iseloomuliku virvenduse. Muneb 6..30 muna, mis sageli kleepuvad helmestena üksteise külge. Kuivamisel hukkuvad kergesti, seetõttu munevad
viimaste sekundite situatsioonide jaoks, teine osa aga kohandab selle jaoks mõnd oma regulaarset rünnakut. On kuidas on, kummagi variandi puhul tuleb neid spetsiaalseid rünnakuid treeningul harjutada, nii kahe kui ka kolme punkti saavutamiseks, erinevate ajalimiitide jooksul, erinevate kaitsete vastu. Näiteid rünnaku skeemidest maaala pressi vastu: 1. 2. · 3 viskab palli audist, 1 ja 2 on tiivad, 4 ja 5 on keskjoonel vastamisi. · kui 2 saab palli, siis ta esimene kohustus on sööta pall 4le kes liigub korvi suunas, aga tavaliselt on neid võimalusi harva, siis söödab ta palli tagasi 3le kes ühel võimalusel omakorda söödab palli 1le kes murrab läbi pressi või... 3. 4. · teine võimalus on 3-l või 2-l sööta pall teisele äärel asuvale 5-le, kes siis söödab
Kui Laulukull hüüab ,,Loom", peavad lapsed kõik lapsed matkima mõnda looma või lindu. Kui Laulukull hüüab ,,Tsirkus", peavad lapsed liikumatult mingisse asendisse seisma jääma. Mängu võitjad on need, kes pole kordagi jäänud Laulukulliks. Sünnipäev Eesmärgid: osata seostada oma sünnipäeva kuuga, arendada reaktsiooni- ja liikumiskiirust Mängu käik: Kummaski saali otsas on kodujooks. Kõik lapsed lähevad ühe kodujoone taha. Valitakse püüdja. Püüdja seisab keskjoonel ja hüüab ühe kuu nime, nt jaanuar. Ainult need lapse, kes on sündinud jaanuaris, jooksevad teise kodujoone taha. Kes püüdjale kätte jääb, läheb uueks püüdjaks. Osavad on need lapsed, kes kätte ei jää. Mängitakse nii kaua, kui kõik kuu on nimetatud. Suvi ja talv Eesmärgid: arendada kiirust, kehatunnetusoskust ja tähelepanu Osavõtjad: paarisarv mängijaid Vahendid: papist ketas, mille ühel pool on talve- ja teisel ppol suvepilt
kaudu • Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba • Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke • Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud • Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel • Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars • Tõukeliigutus on kiirenev • Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist • Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast
Asetab asju üksteise otsa, mängib palli, 12. kuune- Istub, tõuseb püsti, kõnnib ühest käest kinni hoides või iseseisvalt. Joob tassist, õpib lusikaga sööma. Lapse areng 0-3 elukuud Fleksoorne asend esineb nii kõhuli- kui seliliasendis; o Kõhuliasendis: käed rindkere all, pea pööratud küljele (kaitserefleksi väljendus), jalgades spontaansed roomamisliigutused Seliliasendis: pea pööratud küljele, lühiajaliselt hoiab pead keskjoonel Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed- jalad on poolpainutatud Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha): horisontaalripe - lapse pea jääb rippuma, kuid aeg-ajalt püüab pead tõsta o Püstiasend. Püstisesse asendisse last tõstes (toetatuna last oma käte vahel): pea kontroll nõrk -pea vajub õlgade vahele
Tavaliselt 6 löögiline, kuid vahel ka 2 ja 4 löögiline. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all. Käelaba peab olema suunatud jalgade poole ja sõrmed peavad olema keha keskjoonel. Tõuke faasis paindub küünarliiges vastu külge ja käsi sirutub. Käelaba tuleb suruda kiirendavalt taha, küünarnukk vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba tuleb pöörata sisse. Kui käsivars on peaaegu sirge tuleb tõsta turi ja õlavöö ning alustada sissehingamist. Käsi tuleb lõdvalt üle viia. Küünarliiges tuleb kõrgele tõsta, asetada käsi otse ette ja lõpetada
SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval.
fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lahknemisseaduse rakendusvõimalused INIMESEL ESINEVAID DOMINANTSEID JA RETSESSIIVSEID TUNNUSEID Dominantne tunnus Retsessiivne tunnus Naerulohukesed põskedes Naerulohukesed puuduvad juuste kasv lauba keskjoonel juuste piire laubal sirge tömp pöial normaalne pöial varane kiilaspäisus (meestel) normaalne juuksekasv pruun juuksevärvus blond juuksevärvus mittepunapäisus punapäisus pruunid silmad hallid või sinised silmad tedretähnilisus ühtlane pigmentatsioon normaalne nägevus lühinägevus normaalne kuulmine kurtus kõrvanibud vabalt kõrvanibud kinnikasvanud
võõrfoneemid /f/ ja /s/; b. klusiilid ehk sulghäälikud, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu täielikult /k, p, t, t´/; c. nasaalid ehk ninahäälikud, mille hääldamisel on suus või huultel õhuvoolu katkestav sulg ning õhk pääseb välja ninaneelu ja ninaõõne kaudu /m, n, n´/; d. lateraalid ehk külghäälikud, mille moodustamisel keeletipp või keeleselja eesosa tekitab suulae keskjoonel sulu, aga õhuvool pääseb välja küljelt /l, l´/; e. tremulant ehk värihäälik, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund (eesti keeles tavaliselt keeletipp) vibreerima /r/; f. poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. Moodustusviis Moodustuskoht Moodustusviis huuled hambad hambasombud kõva suulagi pehme suulagi kõriõõs
temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel intensiivse vulkaanilise tegevusega aladel. Sellised geotermiliselt soodad vööndid asuvad näiteks Vaikse ookeani lääneservas(Jaapan, Uus-Meremaa), idaservas(California, Mehhiko), Atlandi ookeani keskjoonel(Island) ja Vahemeres(Itaalia). Nendel aladel võib Maa termiline gradient (siin: füüsikalise suuruse muutus pikkusühiku kohta toim) ulatuda 100 ºC/km ja sealt võib puuraukude abil saada külluses nii kuuma vett kui auru. Maapõues valitseva suure rõhu tõttu saab nad kätte ka erilise pingutuseta. Eesti paikneb aga paksu ja külma maakoorega seismiselt väheaktiivsel alal. See on ka põhjuseks, miks Eestis on vastavaid uuringuid suhteliselt vähe läbi viidud.
kuulutas sõja Saksamaale · 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05
Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.
Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine, keha oleks keskjoonel, sirge; ,,Täna jätkame tööd s häälikuga. Täna lähevad istumisasend ei tohi tekitada teema tutvustamine. meie nukud Söreni sünnipäevale, aga enne kui pinges olekut. peole saame minna peame suu soojaks tegema. " Ettevalmistamine: ,,Vaata! Tee koos minuga nägusid. Oleme nüüd artikulatsiooni- mõlemad hästi mossis, nüüd aga teeme nii suure Naeratus- mossitus harjutust teha
ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel. Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub, käelaba suruda kiirendavalt taha, küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on peaaegu sirge tõsta turi ja õlavöö, alustada sissehingamist. Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast
häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 44. Puusaliiges pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusaluunapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused
Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib puberteedieas taandareneda. Ravi on operatiivne, tonsillotoomia hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne). 6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse.
Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib puberteedieas taandareneda. Ravi on operatiivne, tonsillotoomia hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne). 6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse.
Selleks avaneb kaitsete kolmas kaaslane (#3) otsajoonelt 1.sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15
kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii
kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii
pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma. 8 Vatt Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid. Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehtyi ka mahapööratud kraesid. Vatt äis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega. Pikk-kuub Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja andvaks ülerõivas, hõlmad kinnitati vööga
2011Nendal aastal tuli Kanadast 10 protsenti maailma kogu saematerjalist, 10 protsenti paberi tegemiseks vajavat materjali, 9 protsenti tööstuslikku ümarpuitu, ning 3 protsenti paberit ja pappi. Kanada on maailmas teisel kohal puidu ning puittoodete eksportimisega. Kolm peamist puiduliiki mis Kanadas kasvavad on kuusk, haab ning mänd. Kanada metsade tihedused ning olemasolud kaardil Kaat näitab ilusti ning selgelt, et Kanada peamised metsad asuvad riigi keskjoonel. Kanada saeveskite ning suuremate linnade asukohad Kaardilt loeme ilusti välja, et saeveskeid on kanadas väga palju ning enamus jäävad suurlinnade ümbrusesse. Import ja eksport Trade Exports Imports balance $ millions
kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude- ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 23. Puusaliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega
sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud. Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside
kahes korduses (isalt ja emalt). Alleel on geeni erivorm organismis on geenil vähemalt kaks alleeli: AA või Aa Dominantne alleel tema määratud tunnus avaldub organismis alati. Aa Retsessiivne alleel tema määratud tunnus saab avalduda vaid siis, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed aa (dominantset alleeli pole) Dominantsed tunnused: Retsessiivsed tunnused: * lohud põskedes * põselohud puuduvad * juuste kasv lauba keskjoonel * juustepiir sirge * tömp pöial * normaalne pöial * varane kiilaspäisus * normaalne juuksekasv * pruun juuksevärv * blond juuksevärv * mittepunapäisus * punapäisus * kanapimedus * normaalne nägemine * pruunid silmad * hallid või sinised silmad * tedretähnilisus * ühtlane pigmentatsioon * kõrvanibud vabalt * kõrvanibud kinnikasvanult
Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 39. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad: kaks puusaluud Alajäseme vabaosa koosneb: reieluust, sääre ja jala luudest 40. Vaagna moodustumine Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga-vaagna 41. Häbemeliidus e. sümfüüs Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Lameliiges ning väga piiratud liikumisega (amfiartroos). 43
Dominantne, avaldub heterosügootses olekus, retsessiivne ei avaldu Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnasgenotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises übriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantne Naerulohud Juuste kasv lauba keskjoonel Varane kiilaspäisus Pruun juuksevärvus Mittepunapäisus Pruunid silmad Tedretähnid Normaalne nägevus Normaalne kuulmine Kõrvanibud vabalt Analüüsiv ristamine- katseloomade, taimede homo, heterosügootsuse määramiseks Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil Intermeiaarsus- lahknemisele vahepealne tunnus (punane, valge=roosa), domineerimine puudub Polügeensus- 1 tunnust määrab 2 või enam geeni (kasv, kaal, nahavärvus)
auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa->tuber ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes
pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga)
Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud) Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 43
väikevaagnast piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Neeme ehk promontoriumi moodusta ristluupõhimiku eesmine serv koos 5. Nimmmelüli kehaga. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. · Joonis lk 46, 51. 42. Ristluu-niudeliiges. 43. Häbemeliidus. Liigestuvad ristluu ja niudeluu Moodustub ees keskjoonel häbemeluude aurikulaarpinnad. Nende abil ühenduvad ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on körulise pinnaga lameliigesega. Just on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). kahe paarilise ristluu-niudeluuliigese ail Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad seostub vaagnavööde kerega
keskpidine närv, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja – kodarluunärv 15. Vaagen tervikuna, liikumisvõimalused Vaagen koosneb 2 puusaluust ja ristluust. Vaagen on liikumatu. -liigesed: Ristluu-niudeliiges: liigestuvad pinnad: niudeluu ja ristluu aurikulaarpinnad lameliiges – amfiartroos Sidemed: 1) selgmised ja kõhtmised ristluu-niudeluu sidemed 2) Niudeluu-nimme side 3) Ristluu-oga side 4) Ristluu-köbruside -liidused: Häbemeliidus: (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. See pilu tagab liikuvuse ja amortisatsiooni. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. -soolised iseärasused: Mehe vaagen – kõrgem ja kitsam, ette suunatud, kolmnurkne Naise vaagen – lühem ja laiem, eest taha suunatud, lamedam -puusaluude ühendustele mõjuvad jõud:
4) Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu) 5) Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu) (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR
häbemeluust ja istmikuluust. 31. Nimeta vaagnat moodustavad luud: vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 32. Ristluu-niudeliiges: liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 33. Häbemeliidus: moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 34. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad
2/3 mediaalselt pöördega rindkerenimm aponeuroos läheb üle samalküljel e sidekirme, kere aponeuroosiks niudeluuhari, keskjoonel kubemesidem e lateraalne 1/3 Pindmised kaela lihased
Selleks avaneb kaitsete kolmas kaaslane (#3) otsajoonelt 1.sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15.
häbemeluust 3. istmikuluust. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 42. Ristluu-niudeliiges. Liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus. Moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 44. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o
LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead ning jälgib silmadega liikuvaid esemeid. Lapsel areneb miimika, ta eristab juba pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama, naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja
- koosneb 30-50st üksiknäärmest (u. 50% kogumassist, vanemas eas penis’e abil väheneb) ja lihaselis-sidekoelisest toesest (kumbki u. 25%) - corpus et glans penis – liikuv osa EHITUS nahk – õhuke, pigmenteerunud, karvkattega - koosneb 3st käsnjast kehast, mille põrkasid ja urkeid katab keskjoonel – raphe scroti – viitab kahe omaette arenenud poole väljastpoolt tunica albuginea liitumisele - kõiki neid liidab tervikuks fascia penis profunda, millest väljapoole - Lihaskest jääb fascia penis superficialis Tunica dartos – asendab nahaaluseskoes rasvkude; sisaldab
piiravad mujale liikumist. 41. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 42. Häbemeliidus Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43. Ristluu-niudeliiges Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need
frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder. Säär - sääreluu ja pindluu. Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 43
Kui pt. on vähene süljeeritus, niisuta esmalt ta suud, anna veidi juua või paku süljeerituse suurendamiseks midagi haput(nt. sidrunvili) Asend Tõsta söömise ajaks pt. peaalune kõrgemaks või aita pt. istuvasse asendisse Istuvas asendis peavad pt. puusad ja põlved olema kõverdatud 90 kraadise nurga all, jalatallad kindlalt põrandale toetatud, kehatüvi ja pea keskjoonel, pea kergelt painutatud, lõug all Pea ja kehatüve toetamiseks võib kasutada abivahendeid Voodihaige pt. puhul tõsta peaalune võimalikult kõrgele, kael on kergelt painutatud Vajadusel võib pea pöörata küljele Toit Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu( nt. jogrtilaadne püreestatud toit ja kissellilaadse paksusega jook) Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu
arendamisega. Lapsel algab mõtlemine alati mõnest konkreetsest esemest või tegevusest. Mitmekülgne käeline tegevus loob eeldused mõtlemise arenguks. Regulaarne mängimine ja harjutamine aitab lapsel omandada keerukamaid võtteid, mis nõuavad täpsemat kontrolli. 1-kuune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. 2-kuune peaks ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead. Jälgib silmadega liikuvaid esemeid. 3-kuune laps selili olles hoiab pead keskjoonel, kuid pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Üritab haarata esemeid, millest on kerge kinni haarata. Istuli tõustes hoiab kindlalt pead. Energiliselt siputab käsi ja jalgu. 4-kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja. Enne 6 kuuseks saamist peaks laps suutma pöörata end seljalt kõhule
DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga - koosneb kuulmisimpulsse juhtivatest närvikiududest väikestest hallaine kogumikest - närvikiudude ümberlülitustuumadest – nucleus olivaris superioris (C5), nuclei corporis trapezoidei (C6) - trapetskeha kiud ristuvad keskjoonel ja lähevad üle lateraalsilmuseks – lemniscus lateralis (BC7) - lateraalsilmuse kiudude vahel on samuti hallaine – nuclei lemnisci lateralis Kraniaalnärvide tuumad - BC V, VI, VII, VIII Retikulaarformatsiooni hallaine VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem - sisaldab suhteliselt rohkem valgeainet Fibrae pontis longitudinales - silla pikikiud, mis kuuluvad püramiidteele (BC8) või kortikopontiinteele (B9) Nuclei pontis (BC10) - sillatuumad
annaabi.ee 
