keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu. Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel. Roomlasi eraldas barbaritest Reini jõe keskjooksult Doonau jõe ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks. 410
lagunemine oli feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, pingeid leevendas põhimõte - provintsidele jäi Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma norme, kummardada kohalikke jumalaid. Rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega - välismõjutused (barbarid, keldid, germaanlased). Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. Rahu lagundamist kiirendas Caracalla edikt 212. aastal - kõigile vabadele inimestele kodaniku õigused, maksulaekumiste kast, leevendas majandusraskusi, avas võimustruktuurid äärealade asukaile. Võõras, vastuvõtmatu maailmavaade, kultuuride kokkupõrge, elavam vastastikune mõjutamine. Diocletianuse valitsemisaeg tõi ajutise stabilisatsiooni, kuid ei päästnud senist
Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus
· Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal. Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. · 212. aastal Caracalla edikt tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet. · Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse ei kestnud kaua.
jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem impeeriumi kokkuvarisemiseni Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid kultuuriareaale ei moodustu 4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat, v.a Põhjamaad, kus jätkub suhteliselt stabiilne areng. Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5. saj-st Doonau keskjooksult Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides Põhjala 7.-10. sajand Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050) Merele suunatud liikumine, ekspansioon
lisemad Rieslingid tulevad Rei- Chenin Blanc – Loire´i oru viinamari, selle keskjooksul annab jõulisi kui- ni terrassidelt, eriti Rheingau piir- vi või magusaid (Vouvray, Coteaux de Layon) veine. Happeline sort noor- konnast ning Moseli kallastelt, eri- teks värsketeks veinideks. Populaarseim valge viinamari Lõuna-Aafrika ti keskjooksult Bernkasteli Bereic- Vabariigis (sageli nime Steen all), viljeldakse ka Californias. hist. Suurepäraseid veine leidub ka Alsace´is ja Austrias Doonau kal- Pinot Gris – vürtsikas viinamarjasort, mis 14. sajandil toodi Balato- lastel mitmel pool Balkanil, vil- ni järve äärest Prantsusmaale ja mujale Euroopasse. Praegu populaarne
annaabi.ee 
