Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad?
keskused.
Kõrgel positsioonil asusid keskajal orduvennad, orduvaimulikud, mõõgavennad, piiskopid jne.
Talupojad olid aga nende alamad, nad pidid kõike tegema, mis nende aadel ütles. Ilma loata ei
tohtinud nad isegi oma maalt lahkuda. Talupojad jagunesid:adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad
ja maavabad. Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345) muutus talupoegade olukord aga veel raskemaks.
Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu.
Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta
tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt.
Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati
seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi.
Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata