Kohaliku keskjaama funktsioonid Kaasaegsete kohalike keskjaamade kommutatsiooniosa koosneb kahest kommutatsioonipunktist: · Keskne grupilüliti · Väiksemate võimalustega lülitusseade abonendiastmes, mis ühendab abonendi grupilülitiga Abonendiaste ja ühendusliinid teiste keskjaamadega ning muud kommuteeritavad seadmed (nagu signalisatsiooniseadmed) on ühendatud keskse grupilülitiga. Ühenduste loomist juhib reaal-ajas töötav protsessor. Kaasaegseid kohalikke keskjaamu iseloomustab nende ülesehitus moodulitena. See võimaldab lihtsalt suurendada jaama mahtu ja panna juurde lisavõimalusi. Kõik jaamad omavad teatud põhifunktsioone, olenemata nende paiknemisest üldises võrgus. Jaama põhifunktsioonid on: · Kommutatsioon grupilüliti tasemel · Tugiaste, kaasa arvatud jaama terminalilülitus (ETC) · Signalisatsioon ühenduse pidamiseks teiste jaamadega (SS7) · Juhtimisfunktsioon · Hoolduse võimaluste toetamine
ühendamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks kõik kohtvõrkude - näiteks Etherneti - kaabeldused ja sageli ka mõningad pikemad liinid, mis on üüritud telefoniteenust osutavalt firmalt või ehitatud ka spetsiaalselt arvutiside tarbeks. Levinud on ka telefonivõrgu tavateenuste kasutamine, kus üks arvuti "helistab" tavalisi telefoninumbreid ja -võrku kasutades teisele arvutile. Viimasel juhul on kiirus tihti küll suhteliselt tagasihoidlik, sest signaal läbib tavalisi telefoniliine ning -keskjaamu, mis on ette nähtud ikkagi eelkõige inimkõne edastamiseks. Nii toimivad hetkel paljud sissehelistamisteenused, kus mingil firmal on serverarvuti, mille külge on ühendatud suur hulk modemeid, kuhu saab igaüks oma kontorist või kodunt oma personaalarvutiga sisse helistada. Sel juhul peab kodus olema ainult arvuti, modem ja telefoniliin, millest piisabki serverarvutiga ning sealtkaudu ka Internetiga ühinemiseks.
A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused koosneb naiteks Broadband Network ehk lairiba võrk tähendas mitmetest LAN vorkudest. algselt sidekanalit ,mille ribalaius oli suurem kui VPN (virtuaalne privaatvork) virtual private standardsetel kõnekanalitel ,hiljem hakati network on
annaabi.ee 
