efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne. Jäätme liigiti Eestis Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid. See tähendab peaaegu pooled Eestis toodetud jäätmetest, keskimselt 41%, on ohtlikud jäätmed. Olmejäätmeid tekkis keskmiselt 481 698 tonni, s.o umbes 360 kg elaniku kohta. Biolagunevaid jäätmeid tekib umbs 10% kogu jäätmetoodangust ehk umbes 2 000 000 tonni. Olmejäätmed tekivad kodumajapidamistes ning selle nende hulka arvestatakse ka sarnased äri- ja kaubandusettevõtetes tekkivad jäätmed. Umbes 60% tekib kodumajapidamistes ja 40% töökohtades. Olmejäätmeist umbes kolmadik on papp või paber,
parameetrite tsirkaadsed muutused) Faasid. Esimene staadium: Ärkvelolekust uneseisundisse. Teeta-lained. Lihastoonuse alanemine. Kiirete silma liigutuste kadumine. Teine staadium: Silmade liigutused kadunud, K-kompleksid. Unespindlid Kolmas staadium: Delta lainete osakaal 20-50%. 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse sügavaks e aeglaseks e deltauneks. Neljas staadium: deltalaineid üle 50%. Lihastoonus madal. Rem-uni: tekib esmakordselt keskimselt 70 kuni 90 min pärast uinumist esimese une tsükli lõpus. Kiirete silmade liigutused. K-kompleksite, unespindlite või deltalainete ilmumine tähistab Rem-episoodi lõppu. REM-une ajal on: väljalülitatud kolm amiinergilist neuronaalset süsteemi: noradrenergiline (tähelepanu), serotoniinergiline (õppimine, mälu), histamiinergiline . aktiveeritud on · koliinergiline süsteem · DA- süsteem aktiveeritud ärkvelolekule sarnasel tasemel
annaabi.ee 
