Pühad koopad- Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied, säilinud freskod. Põhiline oli aga ikkagi loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus. Loss- Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse fukstsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja
võimu alla. · Hellenistlikus religioonis suurenes järsult idamaiste religioonide (adstraadi) mõju: Kybele. Sünkretismi (ida ja Kreeka religiooni aspektide põimumine) võtsid üle roomlased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioon oli lossikeskne. Loss oli ka kultuskeskus. Templeid polnud, polnud ka suuri kultuskujusid. Loss moodustas rituaalse kompleksi, oli standardiseeritud mõõtmetega. On arvatud, et keskhoov oli rituaalsetel kaalutlustel peaaegu kindlates proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks.
Võõrast päriolu. Kreeklased ise kuuluvad India keelte hulka. Lähtutakse 2 religiooni koosmõjust. Kahekihiline religioon. Kujunenud idarekigioonide mõjude all. Kõrvalkiht e. atstraat, kreeka religioon on üks väga suur segu. Sünteetiline religioon, paljudest mõjudest kokku pandud. Pronksiaeg: Losside kõrval polnud suuri templeid. Olid väiksed pühapaigad. Koopaid austati. Mäetippe austati. Suuri pühamuid polnud, lossid oli suurel määral pühamud. Lossil oli keskhoov, kus viidi läbi riituseid. Lääne osas olid magasiinid, ruumid mis jäid hoovi ja magasiini vahele olid kultusruumid. Troonisaal- toonisaalis oli altar ja keegi istus troonil, kuid mitte kuningas, pidi olema naisterahvas. Loomade vahel olev inimene oli naine. Preestrinna arvatavasti istus seal. Etendas pearolli teatud riitustes. Jumalaid austatid; aga nende kohta pole midagi teada. Kuna tekste pole võimalik lugeda ja jumalates polnud räägitud. Kujutistega kujutati jumalaid
pöidlasuurused pitsatid. Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose ketas. Seal on unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud. Rütmiline tekst, vb hümn vms. Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale. Lisaks vanadele tuli juurde ka Sakkro ja Hanja Loss ja linn kuulusid kokku. Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel
Chania saare lääneosas. Suurtele lossikeskustele ja neid ümbritsenud linnadele lisaks oli ka väiksemaid linnu ja arvukalt maamõisaid (nn villasid). Arhitektuurselt olid lossid üksteisele üsna sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Kõigil lossidel oli põhja-lõuna suunalise ristküliku kujuline ja tõenäoliselt rituaalse funktsiooniga keskhoov, samuti läänepoolne lossiesine väljak nn läänehoov. Vähemalt osal juhtudest täitis see ka linna keskväljaku ülesannet. Enamasti paiknesid keskhoovi lääneküljel mahukad varasalved, tõenäoliselt ümbruskonna sõltuvalt elanikkonnalt kogutud andami hoidmiseks. Lineaarkirjatahvlid (enamus neist pärineb uute losside ajast) osutavad rangele bürokraatlikule kontrollile selle varumisprotsessi üle. Kuna
annaabi.ee 
