õppimise ja õpetamise suhtes. EESTI ASEND HARIDUSINDEKSITES o Kui globaalses mastaabis võib olla oluline tagada maksimaalselt suurele osale rahvastikust vähemalt 1. tasemel (põhiharidus), siis arenenud maades mõõdetakse osalust 2. tasemel (keskharidus) ja 3. tasemel (kõrgharidus). Lähtuvalt elukestva õppeprintsiibist mõõdetakse ka koolieelikute osalemist lasteaias ning täiskasvanute osalust täienduskoolitustel. o Osalus alus-, põhi- ja keskhariduses on maailma esikolmekümne tasemel. o Eesti täiskasvanu käib koolis keskmiselt 12 aastat, millega oleme maailmas 8. kohal. Eesti 7-aastaste laste oodatavad kooliaastad jätavad Eesti aga alles 24. kohale. Kui Uus-Meremaal, Austraalias, Iirimaal, Islandil, Soomes, Lõuna- Koreas, Taanis, Sloveenias ja Hollandis prognoositakse keskmiseks näitajaks 17–18 kooliaastat, siis Eestis vaid 15,7. o Keskharidusega noorte hulk on Eestis kahanenud märksa kiiremini kui teistes
Hariduspoliitika: Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Peame õigeks gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste spetsialiseerumist. Reformierakond peab oluliseks õpilasete valikuvabaduse suurendamist keskhariduses. Välispoliitika: Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega. Isamaa ja Res Publica Liit
keerulises olukorras olevate ja etnilistesse vähemusgruppidesse kuuluvate laste puhul. · Kindlustada, et kõigil noorukitel ja täikasvanutel oleks õiglane ligipääs sobivatele õppimis-ja täiendusprogrammidele. · Saavutada 2015. aastaks50%-line tõus täiskasvanute, eriti naiste, kirjaoskuse tasemes ja kindlustada täiskasvanutele õiglane ligipääs nii algharidusele kui ka täiendõppele. · Kõrvaldada 2005. aastaks sooline ebavõrdsus põhi-ja keskhariduses ning saavutada 2015. aastaks hariduses täielik sooline võrdsus; keskenduda sellele, et tüdrukutel oleks täielik ja võrdne ligipääs hea kvaliteedeiga algharidusele. · Arendada kõiki hariduse kvaliteediga seonduvaid aspekte ja kindlustada kõiges silmapaistvat arengut, nii et kõik saavutavad tunnustatud ja mõõdetavaid õpitulemusi, eriti kirjaoskuses, arvutamises ja eluks vajalikes oskustes. 14
kursuse ettevalmistamine. [3 lk 19] Kvaliteedi tagamist peab jälgima ja selleks on oluline küsitleda õppureid peale kursuse läbimist, et hinnata nii konkreetse kursuse kvaliteeti kui kogu e-õppe seisundit. Mis teeb koolist hea e-õppe kooli? Mudel on esitatud 4 komponendina [13 lk 101- 103]: 1. Tugev e-õppe koordineerimine (riiklikul tasandil) · terviklik ja süsteemne e-õppe käsitlemine riigi tasandil (e-õpe põhihariduses, keskhariduses, kutseõppes ja kõrghariduses); · ühtne e-õppe keskkond kõigile kõrgkoolidele, kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, mis kergendaks koolidevahelist koostööd ja ühiskursuste läbiviimist; · ühtne õppeinfosüsteem, mis vastaks kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide vajadustele; · ühtsed ja kättesaadavad õppematerjalide andmebaasid;
19. sajandi keskel ja teise poolel toimusid suured muutused eesti ühiskonnaelus ja kultuuris. Tugevnes antifeodaalne vabastusliikumine ja leidis aset rahvuslik ärkamine. Pärisorjastatud ning haritud eesti maarahvas hakkas tajuma end ühtse rahvana ja nõudma endale nii sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvusliku agitatsiooniga ja korraldas mitmesuguseid üritusi. Baltisakslaste vastuseisu ja sisemiste lahkhelide tõttu see teatavasti
annaabi.ee 
