püüdsin küll selgitada, et meil on on õdesid praegu hädasti vaja" õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid" · Probleemi valdkond: kehvasti organiseeritud keskhaigla struktuur, ametikohtade vaheliste suhete mudel paigast ära. (Organiseerimine ja struktuur, ,,Juhtimise alused" õpik lk. 97-118) · Kuidas tuleks Taavi Tammel korraldada haldussüsteem, et olukord keskhaiglas paraneks? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Igas asutuses on oluline töö toimimiseks hea organiseeritus ehk juhtimistegevus, mille käigus asutuse juhataja selgitab välja kogu täitmisele kuuluv töömaht, jaotab selle üksikisikute vahe, moodustab ametikohad ja allüksused ning määrab kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme
Kuna tööjaotus oli funktsionaalne, siis see eeldab ülesannete täitmist samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või tööoperatsioonide järgi. Kuid antud juhul ei toimunud sünnitusosakonna õdede ülesannete täitmine mitte sünnitusosakonnas, vaid kirurgiaosakonnas. (Juhtimise alused lk 97-98) Just see tegi töötamise antud haiglas keeruliseks, sest polnud kindlat tööjaotuste delegeerimist haldusjuhi poolt. Sellest võib järeldada, et keskhaiglas kehtis pigem klientide ehk siis antud juhul patsientide järgi liigendamine. Antud juhul oli haiglas eriolukord rongiõnnetuse näol, mis nõudis suurema osa arstide tähelepanust. Sellepärast koondati ka sünnitusosakonna õed appi, et abivajajaid aidata. Positiivne on see, et tänu arstide koondamine kirurgiaosakonda aitab päästa rohkem elusid, ses abikäsi on rohkem. Negatiivseks küljeks ongi selle käsitluse
...............................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 8 2 SISEJUHATUS Iseseisvatöö töö autor valis oma iseseisva töö teemaks Ida-Tallinna Keskhaigla ülesandeid ja kohustusi ning sotsiaalnõustamine haiglas. Kuna ise töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas Töötervishoiukeskuses 8 aastat. Ida-Tallinna Keskhaigla põhiväärtused on, et patsiendi vajadused on alati esikohal. Ausus, empaatia ja koostöö tagavad turvatunde, mida inimesed ja ühiskond haiglalt ootavad. Ka on soov, et haigla töötajad oleksid uhked oma haigla üle. 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID 1.1. Visioon
pahaloomuliste kasvajate, lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomuliste kasvajate gruppi kuuluvad pahaloomulised kasvajad. Naiste osakaal on VTE patsientide seas suurem. Seost uuritavate jaotuvuse VTE diagnoosi ja soo järgi tõestada ei õnnestunud. Kõige rohkem esineb VTE diagnoosidest kopsuveresoone embooliat ja tromboflebiiti vanuses 60-79. 27 Kokkuvõte Uurimistoo viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaiglas tagasivaatava kohortuuringuna haigla andmebaasile põhinedes. Valimiks oli 1868 VTEga diagnoositud patsienti, kellest 487 esines pahaloomuline kasvaja. Uurimistoo andis statistilise ulevaate VTE diagnoosiga patsientidest Ida-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2013-2017, ulevaade anti patsientide soolisest ja vanuselisest jaotumisest, pahaloomulise kasvaja olemasolust, pahaloomulise kasvaja diagnoosist ning kasvaja ja VTE ajalisest vahekorrast.
Antus situatsioonülesandes on probleem haldusjuht Taavi Tammel, kes ei ole suutnud korraldada haigla alluvussuhete võrgustikku kõigile arusaadavaks. Olukorra edenedes muutus raskeks sünnitusosakonna töö jätkuvus normaalses rütmis, sest õde Rita Roos esitas lahkumisavalduse. Taavi Tamme kui vastutava isiku seisukohast on probleem kestnud lühikest aega ja täpsemalt mitu päeva. Kui vaadata Rita Roosi olukorda, siis tema ei ole suutnud tööga toime tula neli kuud ehk kogu keskhaiglas viibitud aja vältel. Seega võime järeldada, et probleemi mõju on olnud kestev ja tekkinud tõenäoliselt ammu enne seda kui Rita Roos Keskhaiglasse sünnitusosakonda suundus. Probleemi tekkepõhjusteks said ühelt poolt valesti korraldatud haldussüsteem ja juhi suutmatus viia läbi restruktureerimist ning teiselt poolt Rita Roosi vähene kohanemisvõime taolise käsuliiniga. Unustada ei saa ka väljaspool oma volitusi tegutsenud kirurgiaosakonna juhatajat.
seisundid (sh bronhiidi ja riniidi ehk nohu erinevad vormid) pleura- ehk kopsukelmehaigused, keskseinandi haigused, unehäired jne. Eestis on võimalik saada eriarstiabi Haigekassa lepingupartneritelt piirkondlikul tasandil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK), keskhaigla tasandil Ida- Tallinna Keskhaigla kahes üksuses, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Lasnamäe Medicumis ja Pärnu Haiglas, mis pakuvad vastavalt võimalusi ambulatoorsele, päeva- ja statsionaarsele ravile (Haigekassa). Pulmonoloogia statsionaarset ravi pakub samuti ka Ida-Viru Keskhaigla. Lisaks on tuberkuloosiravi statsionaarid olemas Narva Haigla infektsioonhaiguste osakonnas ning Viljandi Haiglas (EKS, 2012). Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse inimene läbi, teostatakse kohapeal mõni protseduur ning vajadusel määratakse
kõikide probleemidega ega tea nende kestvust ega põhjust. Antud situatsioonis kannatas Rita Roos neli kuud enne, kui pöördus Taavi Tamme poole oma murega. Kuid selleks hetkeks oli Rita Roosi mõõt täis ning ta oli otsustanud töölt lahkuda. ,,Olen töötanud vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla. Uskuge mind, et niisugused asjad leiavad aset iga päev". (Kontrolli ulatus, ,,Juhtimise alused", Maie Kotkas, lk 103) Keskhaiglas peaks olema otsustamisõigus tsentraliseeritud, mille puhul oleks otsustamisõigus koondatud organisatsiooni tippu. Kuid osakonnajuhid kasutavad hetkel detsentraliseeritud otsustamisõigust, mis tekitab palju probleeme töötajate seas, sest juhid ei aruta otsuseid omavahel läbi. Lisaks ei sobi detsentraliseeritud otsustamine seetõttu antud organisatsioonile, sest keskhaigla ei ole territoriaalselt hajutatud ning erinevate osakondade juhtide otsused mõjutavad suurel määral ka teisi.
Nüüd paranesid ka patsiendid, kes ilma salvita oleks surnud. Sõja kestel katsetas ja täiustas Arnold Seppo oma salve, need olid tal tihti mõtetes. Sõja-aastate kohta on Arnold Seppo öelnud: ,,Sõjaaeg oli minu elus kõige kergem aeg, sest siis oli üks rinne ja üks vaenlane. Sa teadsid, kes see on ja mida temalt oodata. Siis oli kõik hoopis lihtsam." Pärast sõja lõppu asus Seppo elama Tallinnasse, töötades algul Tervishoiuministeeriumis, hiljem ühtaegu Teaduste Akadeemias ning Keskhaiglas. Dr. Seppo esines 1948. aasta märtsis Riias toimunud Baltimaade teaduslikul konverentsil põletushaavade ravi teemal. Sellel konverentsil olid kohal ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud ja paar nädalat hiljem sai dr. Seppo kirja ettepanekuga tulla tööle Tartusse ülikooli arstiteaduskonna kirurgiakateedrisse, mille võttis ta loomulikult vastu ning kolis järgmisel aastal oma ema, abikaasa Lillik Seppo ja pooleaastase poja Tõnisega Tartusse
näidatud sinise või musta toonina. Keskmise peegeldusega koed on näidatud rohelistes või kollastes toonides. (Francis jt 2017). Joonis 1. Normaalne reetina. 4 1.1 OKT areng OKT töödati välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste poolt. Ajakiri Science avaldas OKT tehnoloogiat tutvustava artikli 1991. aastal ning kliinilist kasutust hakkas see meetod leidma 21. sajandi alguses. Ida-Tallinna Keskhaiglas tehti esimene silmapõhjauuring OKT- masinaga 2006. aastal. (Mody 2016; Rebane ja Harak 2014). OKT masinaid hakati rohkem kasutama oftalmoloogide ja optometristide poolt 2002. aastal ning see aitas neil näha muutuseid reetinas, milleks ennem võimalus puudus. Tänapäeval on OKT masinad väga hea resolutsiooniga ning nendega on võimalik mõõta reetina eri kihtide paksust ja mitmeid nägemisnärvi parameetreid. (Mody 2016).
tõenäoliselt ei mõelnud ta kordagi, et seob oma elu Monroega. Too oli sellal küll maailma kuulsaim blondiin, ent selge oli juba ka see, et aasta-paari pärast ei tea depressioonihoogude all kannatavat ja näitlemisvõimetut naist enam keegi. Salapärane surm on aga Monroe legendi 40 aastat kirkana hoidnud. Ta on endiselt maailma kuulsaim blondiin. Esimene, kes meestele meenub. Norma Jeane - legend kaua pärast surmagi 1. juunil 1926 sünnitas Gladys Pearl Baker Mortensen Los Angelese keskhaiglas tütre, kellele pani nimeks Norma Jeane. Gladys oli negatiivfilmi monteerija. Ta ei öelnud kunagi oma tütrele isa nime. Joyce Carol Oatesi dramaatilises raamatus "Blonde" jääb Marilyn Monroe oma isa otsima kogu eluks - ega leia teda. Arvatakse, et isa oli müügimees C. Stanley Gifford samast filmilaborist, kus Gladys töötas. Ta ei külastanud pärast lapse sündi kordagi oma endist armukest ega tema tütart. Norma Jeane Bakeri vanavanaema oli Della Hogan Monroe
endoproteesimine 12 61 000 Torakotoomia 5-65 660 000 W.A. Macrae. Brit J Anesthesia, (2008) 101 (1):77-86. (2) Uhhalova R., Stolpovskikh E., Gabovich B. CHRONIC PAIN AFTER UNDERBELLY SURGERY 5th Baltic Congress of Anaesthesiology and Intensive Care; 2010; abstr. Uuring viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaiglas 2008-2010 aa. Telefoniküsitlus 6-16 kuud peale alakõhu operatsioone 202 patsiendil Grupp : 102 pt. (-44; N-58) üldanesteesia; opijärgseks valuraviks kasutati i/v PCA morfiini Grupp : 100 pt. (-45; N-55) üld- + epiduraalanesteesia; opijärgselt: paratsetamool ja/või NSAID + epiduraalanalgeesia Muud näitajad gruppides ei erinenud. Opijärgne valuravi oli mõlemas grupis adekvaatne (VAS < 3) Grupp : krooniline valu 6 patsiendil Grupp : kroonilist valu ei esine
apteegis. Tutvustan patsiendile Tervise Arengu Instituudi poolt loodud Tubakainfo portaali (www.tubakainfo.ee) ning soovitan pöörduda tubakast loobumise kabinetti (Tervise Arengu Instituut 2015). Hinnang: Patsiendiga vesteldes selgub, et ta on hakanud korrapäraselt ravimit võtma ja mõõdab igapäevaselt oma vererõhku ning paneb tulemused kirja. Täidetud vererõhupäeviku järgi võib hinnata, et vererõhk on valdavalt püsinud normi piirides. Patsient käis Lääne-Tallinna Keskhaiglas tubakast loobumise nõustamisel ning leidis sealt abi ja tuge. Tänu sellele õnnestus kahe nädalaga suitsetamine maha jätta ja pole kuu aega ühtegi suitsu teinud. Pärast raviskeemi korralikult järgima hakkamist ja suitsetamisest loobumist tunneb patsient ennast palju paremini ei tunne enam valu liikumisel ja ebamugavustunne säärtes on kadunud. 12 3.2 Aktiivsuse talumatus
.........15 6. ARUTELU............................................................................................................................21 ALLIKALOEND......................................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas
Trotski lahkus Mehhikosse, kus ta 1940. aastal tapeti Stalini agendi poolt. Zinovjevit aga süüdistati 1930ndatel Stalini Suure Terrori käigus ,,trotskilik-zinovjevlikus vandenõus" osalemises. Ta mõisteti surma ja otsus viidi täide 25. augustil 1936. Zinovjev rehabiliteeriti 1988. aastal. Aprillis 1930 tulistati aga Tallinnas Kreutzwaldi tänaval kindralmajor Johan Unti, kes oli mässu ajal olnud Tallinna komandant. Ta suri 7. aprillil saadud vigastustesse Tallinna keskhaiglas. Algul arvati, et tegemist on kommunistide kättemaksuga mässu mahasurumise eest. Juunis 1940 toodi Riia keskvanglas eluaegsele sunnitööle mõistetud Joonas Kasuk ülekuulamisele Kurt Mollini juurde, kes oli Eesti sõjaväeatasee Lätis. Kasuk oli Undi mõrvast teadlik ainult ajalehtede kaudu, kuid rääkis, et Tallinna keskvanglas karistust kandva Baumaniga käivat kaasas kuulsus, et tema olevat Undi tapja.
varieerumisega. Seega, kui õeldakse, et õed-vennad on 50% geneetiliselt sarnased, siis puudutab selline väide poolt nimetatud ühestprotsendist. Veelgi enam, kahemunarakukaksikutepaari geneetiline sarnasus ei pea olema ilmtingimata täpselt 50% ning see võib konkreetsel juhtumil olla madalam või kõrgel ja tegemist on keskmise näitajaga. Esimesena uuris kuritegeliku käitumise pärilikkust kaksikute meetodiga Müncheni keskhaiglas peaarst ja sealse psühholoogia instituudi juhataja Johannes Lange, kes 1929. aastal avaldas raamatu "Kuritegu kui saatus" . Ta leidis ühemünarakukaksikute konkordsuse kuritegeliku käitumise korral olevat 77% (10 paari 13-st) ja kahemunarakukaksikute puhul 12% (1 paari 17-st). Lisaks sellele tegi Launge kindlaks, et kõigil kolmel ühemunarakukaksikutel, kellest üksviibis vanglas ja teine mitte (s.o puudus konkordsus), oli
annaabi.ee 
