EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED
tundmise, arendamise ja uurimise vastu. Peamise suunandadena nähti murdeainese
kogumist ja uurimist, keeleajalooliste nähtuste selgitamist ning kaasaegse kirjakeele
õigekeelsust.
Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930.
aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi
põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul
jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle
keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala
murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani.
Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise
toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede
eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel
oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust