või enda korrastamisest, ei ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Üldiselt mõjutavad/mõjuvad negatiivsed sümptomid skisofreenia lähedasi, sest nende jaoks võib tunduda, et ammune tuttav on asendunud hoopis kellegi teisega. Üldiselt avalduvad positiivsed sümptomid tugevamalt kui negatiivsed. Lisaks neile esineb ka kognitiivseid sümptomeid ehk tähelepanuhäireid, mäluprobleeme, keskendumisraskuseid. Skisofreenia saab alguse üldiselt noores eas. Tavaliselt juhtub see vanuses 20-30 eluaastat (tugevalt avalduda võib aga igas vanuses), meestel üldujuhul varem, kui naistel ning naisterahvastel esineb harvemini haiguse raskemaid vorme. Sellegi põhjus on täpsustamata. Eeldusekss arvatakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust. Skisofreeniakahltuse korral tuleks jälgida ja toetada inimest igal võimalikul viisil. Karta tuleks
toruluude murrud ja verevalumid keha eri piirkondades. 10 Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid hiljem väljenduda mälu- ja tähelepanuhäireid, õppimishäireid, keskendumisraskuseid, käitumis-, kõne- ja liikumishäireid. Raputamisega väikelapseeas on seostatud ka vaimset alaarengut ning füüsilise puudeid, samuti pimedaks jäämist ja kurtust. Täielikult paranevad saadud ajukahjustustest umbes 10-15% raputatud lapse sündroomiga lastest. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Eestis diagnoositi sündroom esimest korda 1999
annaabi.ee 
