,,Õppimise rahvusvahelisus" ,,Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" Minu õpivajadusi arvestades on kõige olulisemad järgmised teemad: ,,Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid" ,,Õpihoiakud ja motivatsioon" ,,Õppimise planeerimine ja ajakasutus. Mälutehnikad" ,,Õpistiilid ja -meetodid" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" ,,Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus" Tahan sellel ainekursusel osaleda selleks, et saada uut informatsiooni nii enda kui isiksuse kohta, kui ka omandada uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Kui tunneme vajadust midagi õppida, on võimalik hakata püstitama enda jaoks õpieesmärke. Eesmärk aitab õpivajadust paremini rahuldada, kuna eesmärk muudab konkreetseks selle, kuhu
prints". Sõnad laulule ,,See pole see"(1969). Raamatud on väga erinevad: luule, miniatuurid, novellid, romaanid, jutustused, reisikirjad jne. Iseloomustatud: ,,Tõeline daam." ,,Edev naine: ,,Oh, oleksin ma seda teadnud, et pilti tullakse tegema! Ma oleksin ennast sättinud!"" ,,Promet pildistab ja jutustab, maalib ja stiliseerib. " ,,Pilpake võimsas veevoolus ja naine suures eluvõitluses neil kahel on palju ühist." ,,Lillil on suurepärane keskendumisoskus ja erakordne detailimeel." "See tee on nüüd lõppenud, kirjutatu jääb ja alati leidub keegi, kes selle juurde naaseb."
karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma. Muusikaliste tegevuste mõjul areneb lapse kuulmine, tähelepanuvõime, keskendumisoskus, reageerimiskiirus, loovus ja kogu tema vaimne baas. Rühmatöö kasvatab headust ja üksteisega arvestamist. Lapsed muutuvad avatumaks ja hakkavad varakult üksteisega suhtlema (Kumpas, 2000). 5 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusika aitab rikastada ja mõjutada lapse tundeelu. 6
Süstemaatiline eesmärkide püstitamine ja selle mõju sportlikele tulemustele. Eesmärkide süsteemi loomine ja uuendamine. Eesmärkide tüübid: tagajärgeesmärgid, esinemiseesmärgid, tegevuseesmärgid. Pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid. Eesmärkide loomine võistluseks. Eesmärkide loomine treeninguks. 2.3.2. Keskendumine (1 tund) Keskendumine: kontsentreerumine, valikuline tähelepanu suunamine, tähelepanu jagamine mitme tegevuse vahel. Puudulik keskendumisoskus ning sellest tulenevad psühholoogilised ja sportliku sooritusega seotud probleemid. Keskendumisoskuse hindamine, selle arendamise meetodid ja tehnikad. Soovitatav kirjandus Krull E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, TÜ kirjastus. Loko J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus, Tartu. Loko J. (1996). Sporditeooria, Tartu. Loko J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, Tartu. Rakenduspedagoogika õpik (2002). AS Atlex. Rapee, R. M., Spence, S. H., Cobham, V
võimetele *oskus hinnata treeningülesannete raskust *oskus treeninguid ajalsielt planeerida *oskus planeerida enda tegevust treeningu käigus *oskus anda koduseid ülesandeid 3. Mis on treeneri intellektuaalse hariduse ja intellektuaalsete omaduste arendamise sisu? See on treeneri teoreetiline ettevalmistus ehk hea analüüsivõime, mõistuse/mõtlemise kriitilisus, kiirus, sügavus. Keskendumisoskus ja loogiline üldistuse võime 4. Milles seisneb treeneritöö loomingulisus teie erialal? Kuna tulemuste saavutamiseks on vajalik režiim, siis selle range sõna pehmendamiseks tuleb erinevate oluliste aspektidega tegeleda nii, et kliendile/treenitavale/patsiendile ei jääks mulje kui millestki rangest vaid pigem meeldivast protsessist. TREENINGU JUHTIMINE JA KONTROLL 1. Millised võimalused on treeneril sportlastelt informatsiooni saada? Suhtlus/usaldus treeneri ja
võistkondlikel aladel. Nõustamise eesmärk on õpetada spordipsühholoogilisi kompe- tentse. Kompetentside all mõistetakse antud kontekstis sellist akadeemilistel teadmis- tel baseeruvat oskuste taset, mida ollakse suuteline rakendama igapäevases praktikas treeningutel ja võistlusel. Nendeks kompetentsideks võivad olla motiivide kasutamise struktuur, saavutusteooria järgi hoiakute kujundamine, coaching, keskendumisoskus, süsteemne eesmärkide teooria, enesekindluse suurendamise meetodid, vigastustest ülesaamine jt. Spordipsühholoogi nõustav funktsioon sportlase nn psühhotreenerina seisneb järjepi- devas tsüklis: testimine psühholoogiliste kompetentside kasutamine testimine. Mida 97 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB
annaabi.ee 
