Eesti geograafia
käsijalgsete
karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina. Kambriumi
ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad PõhjaEesti paekalda alumises osas.
Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka
tsemendi toorainena Eestis.
Valdav osa Põhja ja KeskEestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumikambriumi
põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett.
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis
moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all.
annaabi.ee 
