Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi põllumajandusele. Tagajärjed olid sedavõrd tõsised et nsv liit ei suutnud neist kunagi toibuda. VIII Milles seisnes 1930. aastate suur terror? Stalini vägivalla kampaania, kus asus oma vastastest puhastama nõukogude võimu keskasutusi julgeoleku organeid ning armeed. IX Analüüsi propagandistlikku maali Unustamatu kohtumine lk 95! Kuidas avaldub selles Stalini isiku kultus? Stalin teeb kõigile head nägu et saada toetajaskonda aga tegelt ei teata et vajadusel keerab ta neile koheselt selja.
seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest. Stalin pidas terrorit sotsialistliku
küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon ja kinnipidamisasutuste valve ning majandusliku rakendamise eest vastutanud ametkond TSEKAA-Punaste erakorraline komitee, mis juhtis terrorit. KGB-Riikliku Julgeoleku Komitee, salapolitsei ja salaluure peale NKVD´d 14. Mis oli suure pöörde tulemus?
kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis raske hoobi põllumajandusse, vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Zizzle Suur terror Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror. Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi,julgeolekuorganeid ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu. · Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid )
Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale ja pöördus seniste liitlaste vastu. Üks eesmärk- saada võim. Stalinil õnnestus Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemdalda. Trotski sadeti Nõukogueliidust välja. Stalin saavutas ainuvõimu. Stalini võimule tõusule järgnes tema ülistamine. Suur terror Stalini vägivallakampaania, mis oli suunatud esialgu talupoegade ja monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Tihti langesid terrori ohvriks inimesed kes olid teda aidanud. Loodi ülemaailmsete sunnitöölaager (GULAG) Seal surid vangid massiliselt. Stalini jaoks oli GULAG oluline vahend nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel.
1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA:
Kokku küüditati 1929-1933 NSV Liidus ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Selle tagajärjed olid sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda. Suur terror Et oma võimu enne uut MS kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Nüüd aga asus Stalin oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks need, kes olid aidanud Stalini terroriaparaati üles ehitada. 1937.aasta hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt
ühismajanditesse ehk kolhoosidesse – 1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest, – tootlikkus ei tõusnud, olukord oli väga raske. • Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele – 1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega. Vägivallakampaania, suur terror • 1934 lisandus seniste “klassivaenlaste” (nt talupoegade) tagakiusamisele laiem sihtgrupp – hakati puhastama komparteid, – nõukogude võimu keskasutusi, – julgeolekuorganeid, – armeed. Terrori alla sattusid ka need, kes selle üles ehitasid. Suur terror • Korraldati palju näidisprotsesse olematute “rahvavaenlaste” vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. • 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Suur terror
idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane 6340 3. Armeenlane 20 4. Aserbaidzaan 4 5. Baskiir 3 6. Bulgaarlane 3 7. Eveen 1 8
Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajandisse ehk kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kullakuteks ja saadeti sundtöölaagrisse või Siberisse.Kokku küüditati neid ligi 9 miljonit, 1937 aastaks oli ühinenud talumajapidamisi 93%, vähenes teraviljasaak, loomade arv. 1934 alustas Stalin vägivalla kampaaniat Suur terror. Asus oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed, langesid ohvriks samad inimesed kes olid tal kunagi aidanud terroriaparaati üles ehitada. 1934 langes Stalini käsul korraldatud atendaadi ohvriks üks NSV juhte Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat, süü aeti rahvavaenlaste peale, korraldati näidisprotsessid, kus end süüdi tunnistati ja nad maha lasti. Terror omandas suure hoo 1937 aastal kui hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati
suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt. NSVL poleks saanud eksisteerida ilma vägivallata, sest see ei olnud võrdne ühiskond
Stalini sisepoliitika industrialiseerimine, kollektiviseerimine, terror NEP-i lõpp. Likvideeris eraettevõtluse. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele - industrialiseerimisele. Loovuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud
4% talumajapidamist, 1937.a 93%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi, vähenes teravvilja saaks ja loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930.a lõpuks, tagajärjed olid nii rängad et NSV Liit ei toibunudki neist Suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et kindlustada oma võimu, mis on tuntud suure terrori nime all. Stalin hakkas vaenlastest puhastama ka komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed, tihti langesid terrori alla need inimesed, kes Stalinil oli aidanud terroriaparaati üles ehitada 1934.a langes Stalini käsul korraldatud atendaadis üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemrahvuslased, hukati enamasti
Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. NSV Liidu põhapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes
kolhoosidesse. 1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Kolhoos- talumajapidamiste ühismajand 1934 Suur terror- vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ja osalenud ise innukalt repressioonides ja mõrvades. GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kuidas kommunistid võimu kindlustasid? 5. Läänemeremaad. Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika
Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati aastatel 1929-1933 ligi 9 miljonit inimest. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. 1934. aastal alustas Stalin vägivallakampaaniat - suur terror. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste", näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastatstest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Erilise hoo omandas terror 1937. aastal, mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused, hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhjapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Stalini
Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-33 9miljonit talupoega. Nende vastupanu murdus ning hakati ikka ühinema kolhoosidega. See andis põllumajandusele ränga hoobi, vähenes viljasaak ja loomade arv. Tagajärjed olid rasked, NSVL ei suutnud toibuda. Suur terror 1934. alustas Stalin vägivallakampaaniat suur terror. Asuti vastaseid puhastama komparteist, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. 1934. langes Sergei Kirov, 1937. Hävitatti peaaegu kogu Punaarmee juhtkond. Ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemlased. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Vangid ei pidanud tööle vastu. GULAG olulisemaks vahendiks oli rasketööstuse ülesehitamine. Veriseim diktatuur. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks. Välispoliitika muutus agressiivsemaks. Stalin esines rahutoojana.
linnadesse ja suurehitustele. See kõik pani aluse 1932-1933 näljale ning esines isegi kannibalismi selle käigus. Seadused muutusid väga karmiks ja väiksema asja eest võidi kohut määrata. Kõik vili müüdi ära ja ei jäänud enda midagi maha panna, et uut saaki saaks. Terror 1930ndatel NLis Tagakiusamine laienes edasi. Kasutati hirmu ära, mida inimesed tundsid. Toimus parteide puhastus- enesekriitika kolleegide ees, heideti parteist välja inimesi. Terroriseetiti nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Terrori alla satusid ka need, kes selle üles ehitasid. Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha,1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused - hävitati nende juhtivad kommunistid, puhastati pajud asundused (peamiselt mehed)
1932.a. oli kolhoosidesse ühinenud 62,4% talumajapidamistest. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.a. vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste" vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini võimule olid aidanud. Erilise hoos omandas terror 1937.a., mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope.
Pariisis. Rahva liikumise survel moodustati uued liberaalsed valitsused. 1848 aasta mais valiti Preisi Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse. Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust st Saksamaa ühendamist valiti 1848 mais üle saksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu tegutses Frankfurdis. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse välja töötamine. Valiti ajutine täitevvõimu juht ehk riigihoidja. Frankfurdi parlament ei asutanud keskasutusi ega sõjaväge ning keskvõim jäi vaid nimeliseks. Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus. 1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua
tsiviilvaldkonnas oli ta köige körgem ülemus. Pidi ametisse kinnitama ka kõik kohalikud kõrgemad ametnikud. Eestimaa kubermangus aga kindralkuberner ei kinnitanud rüütelkondade poolt valitud ametnikke, teistes kubermangudes aga kinnitas ka need. Kubernerid ja kubermanguvalitsused- Kuberner- pidi teostama järelvalvet olulisemate asutuste üle. Ka kubermanguvalitsustes suur osa personalist oli aadliseisuses. Kõikides provintsides oli lisaks kubermanguvalitsusele rida riiklike keskasutusi, mis olid keskvõimu poolt asutatud/kontrollitud. Seotud majandusega, finantskontrolliga ja 19 saj järjest enam ka hoolekande küsimus ning ka haridusküsimused. Linna ja maa omavalitsus Linna raad kandis nii linna valitsuse, kohtu kui ka politsei funktsioone. Suuremad ümberkorraldused algasid 1877, kui kehtestati uus linnaseadus. Linnavlaitsus sai uueks valitsejakandjaks, eesosas oli sellel linnapea. Valiti ka linnavolikogu, valiti küikide
annaabi.ee 
