TEEMAD – pastoraal (maaelu, Eesti maastik, aguliromantika, randlased) 1. Prantsuse orientatsioon /järelimpressionism, foovide mõju/ Valguse ja värvi küsimused, poeetiline tegelikkuse kujutus Ideaaliks – kunst kunsti pärast Impressionistlik suund – Aleksnder Vardi, Jaan Grünberg, Adamson-Eric, Johannes Greenberg, Elmar Kits Fovismi mõjud – Karl Pärsimägi, Endel Kõks Alates 1920.ndate keskapigast süvenes järk-järgult pr. Orientatioon. Pikemalt elasid Prantsusmaal Juhan Muks, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Karin Luts, Albert Kesner, Karl Pärsimägi, Eduard Wiiralt. Esmajoones huvitas kunstipärand. Pürsimäe looming oli boheemlaslik, muretu. Katsetas ka Matisse-i stiilis maalidega. Kristjan Teder-impressionistlik muretus, väga loomulik loodusekäsitlus. Vardi esindas kõige puhtamat prantsusemõjulist hilisimpressionismi.
1936) Tema loomingu suured tähendused on järjest selgemalt välja tulnud. Ta on keerulisem näide, kuid pigem näide, kus vanemas eas kirjutatud teosed annavad suuremat vastukaja kui nooremas eas. Tema keelekasutused hakkab rolli mängima mulgimurre. Batuurin õpib loomakasvatustehnikumis ning 60ndate alguses alustas tööliselu: töötas nt luksepana. 60ndate keskapigas tuli suurem muutus elulaadis. Nimelt aastal 1965 hakkas ta lepinguliseks kütiks ja nägi välja nii, et 60ndate keskapigast kuni 80ndate alguseni käis Venemaal küttimas. Vaheaegadel oli ka loomulikult Eestis. Loomingu seisukohalt on tähenduslik, et ta võtab 70ndatel osa geoloogia ekspeditsioonidest. Tema puhul on alati midagi pistmist loodusega. Kui teha kiire üldistus, siis võib öelda, et tema teostes on looduskeskne ja loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved
annaabi.ee 
