.............lk 3 Probleemi määratlemine........................................................................................lk 4 Olukorra hindamine........................................................................lk 5 Kokkuvõte .................................................. .......................................................lk 6 2 1. Sissejuhatus Tegemist on kauplusega Kohtla-Järvel, mis asub Keskallee tänaval. Kaupluse omanik on keskealine naisterahvas. Kaupluses töötab üks müüja . Müüja tööülesandeks on müüa kosmeetika tooteid, aluspesu ja sukkpükse. Nii omanikul kui ka müüjal puudub erialane haridus, kuid omanikul on kogemust, mida müüjal pole. Omanikul on väga kõrge enesehinnang. Omanik hoiab raha kokku, ning Ta ei koolita ei ennast , ega ka müüjat. Kui tegemist on probleemiga siis peab müüja ise hakkama saama. Tegemist on mittesekkuja liidriga.
(1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli Kalevi spordihall Tallinnas (1962) Peeter Tarvas, Uno Tölpus, Olga Kontsajeva, Valli Lember-Bogatkina ja Johannes Fuks EKP Keskkomitee maa Lenini (Rävala) pst 9 Tallinnas (19641968) Mart Port, Uno
rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või köögiviljamaa. 1950.–60. aastail elamute korruselisus kasvas. Sel ajal rajatud Sotsialistliku linnaosa (Järve linnaosa keskus), Kukruse ja Vana-Ahtme planeering on korrapärane, 1970.– 80. aastail rajatud Põhja ja Lõuna mikrorajooni (Järve linnaosas) ning Iidla ja Tammiku elamupiirkonna (Ahtme linnaosas) planeering on vaba. Puhkevõimalusi pakuvad pargid (Keskallee, Kohtla-Järve linna park jt). Kohtla-Järve on tekkinud endise Kohtla ja Järve mõisa maadele koos esimese, 1922–24 ehitatud õlivabrikuga. Esimese maailmasõjani kasutati praeguse Kohtla-Järve territooriumi (mitme mõisa maad) põllumajanduslikul otstarbel. Linna tekkimisele lõi eeldused põlevkivitööstus: 1916–17 tegutses katsekaevandus, 1922 asutati AS Riiklik Põlevkivitööstus. Pärast Teist maailmasõda kujunes Kohtla-Järve maailma suurimaks põlevkivi kaevandamise
67 Kus Teie arvates on mugavam hoida operatiivkaardid? Kas Teie arvates objektide läbikäimine ja õppetunde korraldamine operatiivkaardi kohta koos oma meeskonnaga tõstab edaspidi luure ja päästetööde effektiivsust? 68 LISA 8. AUTORI KOOSTATUD OPERATIIVKAARDI NÄIDIS Nimi Koolinoorte loomemaja Aadress Keskallee 31, Kohtla-Järve Kasutusviis IV õppehoone Hoones viibivate inimeste arv kuni 150 Korruselisus 4 Hoone mõõtmed 41,54m*20,17m*16m Kontaktandmed Annika Veernik tel. 58354566 Üldpind 677,1m2 LISAINFORMATSIOON KOMMENTAARID ventilatsooon tuletõkkepiirdeid läbivad ventilatsioonikanalid varustatakse
suvi Kurtna Noortelaagris oli teguderohke ja sisu- kas. Esimesel laagripäeval oli laagripersonaliga tutvu- mine ja mängud tutvumiseks rühmakaaslastega. Arutasime läbi vahetuse tegevusplaani. Järgmisel Kontaktandmed: päeval toimus vahetuse avamise pidu. Kurtna Noortelaager Keskallee 19 30395 Kohtla-Järve Konkursid ja viktoriinid looduse teemal "Me oleme Tel 56 687305 Euroopas". Looduskaitsepäev viidi läbi kaugel [email protected] metsas. See oli mõeldud laste kõige erinevamate Ljudmilla Sut loominguliste võimete arendamiseks. PIIRI SPORDILAAGER Piiri Spordilaager asub Valgamaal Sangaste val- lauatennise, iluvõimlemise ja aeroobikaga tege-
annaabi.ee 
