info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine
Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda. Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed. Võivad minna kohe silda, piklikku ajju ja seljaajju. Teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustatud, või on kahjustatud närvijuhteteed (väikeaju ja teiste aju osade vahel), siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?): * atoonia - lihastoonuse langus * asteenia - lihaste kiire väsimine * astaasia - pea ja käte värisemine * ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks)
Selle tulemusena tekivad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele. Kuna info keha asendi muutudes läheb ka peaaju koorde, siis seal koores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele ja nende kaudu toimuvad ka tahtelised liigutused. väikeajust väljuvad närvijuhtmeteed, võivad minna kohe silda, edasi allapoole ja seljaajuni. Aga teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustunud, või kahjustunud närvijuhtmeteed väikeaju ja teiste asjade vahel, siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nim 4A sündroomiks. Atoonia lihase toonuse langus Asteenia lihaste kiire väsimine Astaasia pea ja käte värisemine Ataksia liigutuste koordinatsioonihäire muutus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid ERALDI LEHEL OLEMAS Need on närvid, mille närvirakkude tuumad paiknevad peaajus, Piklikus sillas, keskajus
ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus), mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid. Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna. Haistmises – haisteelund ninaõõne ülemises osas, seal lõhnamolekulidele tundlikud retseptorid Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole. Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe,
annaabi.ee 
