Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5. Arthur Holmes oli see , kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivolud,aastal 1918. 6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi. 7. Atlandi ookean laieneb, kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC. 10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine.(divergentne situatsioon) 2)Laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon).
5. Kes pakkud välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6. Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7. Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8. Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid.
5)Kes pakkus väljaa et mandrite liikumist p6hjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6) Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7) Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8)Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring 9) Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse
8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19. Tardkivimid nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 20
esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed. Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala.
mineraalide kooslusteks - moondekivimiteks. Litosfäär liigendub mitmesuguste suurustega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astensosfääril erineva kiirusega. Kõikides ookeanides kulgeb pajudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks - vahevöö sügavustest ülesliikuv tulikuum aine tõusuvoolused põhjustavad ookanilise maakoore rebenemise ja laamade teineteisest eraldumise. Sellest algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale - nn kuumi täppe.
Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri serva kuhjub uusi kivimeid,millest mandriline maakoor kasvad,need on kergemad kivimid ja ei vaju vahevöösse.Vaikse ookeani"tulerõngas". Ookeani sulgumine:
lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temp. Tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Maak - majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimid ja mineraalid. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanililaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding lähtub keskahelikust. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi,
astenosfääril erineva kiirusega. · Laamad võivad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia plaatidest kuni pisikeste Anatoolia laamadeni välja. · Ookeani keskahelik on paralleelsetet lõhedest tükeldatud mäestikuahelike süsteem. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ning laamade teineteise eemaldumist. · Algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. · Lõhesid mööda maakoorde tungiv magma tekitab tasapisi kerkivaid veealuseid vulkaanilisi mäeahelikke. · Praegusaja ookeanipõhjades lasuvad kivimid on geoloogilises mõttes väga noored. Need on nooremad kui 180 miljonit aastat. Mandreilt leiduvate kivimite vanus võib ulatuda isegi 4 miljardi aastani. · Erinevused tulenevad sellest, et lainemise käigus vajub ookeaniline litosfäär läbi
Litosfääri laamtektoonika (46-50) Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Ookeanilaamade lahknemine Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, ookeani keskahelik. See ongi koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Aktiivsed ookeaniääred Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui
raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookenilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Ookeaniline maakoor on palju noorem kui mandriline. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud
korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud. Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus. Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata. Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II maailmasõda viidi läbi laialdane ookeanipõhja kaardistamine. Avastati Atlandi ookeani ja ka teiste ookeanide keskahelikud. Kuna maa sees toimub pidev liikumine, siis sellega toimuvad muutused ka maakeral. Näiteks tekib ookeani keskmäestike vööndis pidevalt uut ookeanilist maakoort juurde. Seetõttu "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean, laienevad. Mitu korda on viimase 5 miljoni aasta jooksul Maa magnetvälja polaarsus muutunud?
a) Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest b) Maa siseenergiast- toimub aine pidev ringlev liikumine, mis oma jõuga rebestab maakoore laamadeks. Tõusvate ainevoolude tõttu maakoor pingestub, lõheneb ja laamad eralduvad üksteisest. Laskuvate ainevoolude kohal liiguvad laamad üksteise poole ning põrkuvad või üks laama sukeldub teise alla. V. Laamade teineteisest eemaldumine algab Ookeani Keskahelikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme. Üldpikkus ~80000 km, keksmine kõrgus 4,5km. Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks VI. Laama teises servas, kus ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga sukeldub ookeanialune laam mandrilise laama alla ning sulab seal. Põrkumise piirkondades
välja. 20. sajandi keskpaigas selgus, et kõikides ookeanides kulgeb paljudest ahelikuga ristuvaist, aga üksteisega paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäeahelike süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. See ongi koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoore magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Praegusaja ookeanid on geoloogilises mõttes väga noored. Ookeanipõhjas lasuvad
tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted. Põhilised elemendid selles on räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub rauda(koosneb ränivaestest kivimitest). Selle paksus on ~11km on on ~180 miljonit aastat vana. Ookeanide keskahelikes toodetakse uut ookeaanilist maakoort. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikest järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub ja tiheneb veelgi ning tema peale hakkavad kogunema setted. Kontinentaalne Mandrite alune maakoore tüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25- 70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaaniline maakoor, mis takistab tema vahevööse tagasi sukeldumist. Moodstab 40% kogu maakoorest
Ofioliidid ookeanipõhjalt subduktsiooni käigus maha kooritud kivimkompleksid. Esinevad kas akretsioonikiilust, või isegi tektoonilise kattena mandrilise koore peal. Akretsioonikiil on struktuurgeoloogiliselt tektooniliste katete mosaiik. Omaani mägismaa: 550km pikk, 150km lai Omaani ofioliidid Ookeanilise litosfääri ringkäik on toimunud umbes 2mrd aastat. Süvaookeani põhi. Abüssaalne tasandik. Eskmiselt 4-5km sügaval. Ookeanipõhja sügavus suureneb keskahelikust eemaldudes. z=c*ruutjuur(T) z on langus keskaheliku tipust. T on koore vanus. c = 0,35, kui aeg on alla 70Ma. Vanad vulkaanilised mäed moodustavad erosiooni tulemusel guyotte, mis kattuvad korallide ja lubikivimitega ja moodustavad riffe, korallatolle. Need on väga kaltsiidi ja kaltsiumirikkad. Kaltsiidmuda. Ookeanipõhjas on laialt levinud ränimuda, mis mikroskoobi all vaadelduna koosneb mikroorganismide kodadest(foraminifeeride kvartsist kojad)
Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmauad u 24 %, 10 % on keskmäestikke ja 6 % kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul. Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tsehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt-kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne. Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus
annaabi.ee 
