Sakslaste igapäevane elu keskaegsel liivimaal Sakslased linnades Pidustused 14.sajand riietus 15.sajandi riietus Elu maal Kasutatud kirjandus 1)Paul Johansen `'Kaugete aegade sära'' 2)Seppo Zetterberg `'Eesti ajalugu'' 3)file:///C:/Users/b590/Downloads/Eesti%20_keskajal.pdf 4) https://www.tlu.ee/opmat/tp/tervisekaitse/riided.jpg 5)https://i.pinimg.com/474x/a0/cb/f4/a0cbf485985a3288cce5ac5ac9fe2c90--fashion-plates- th-century.jpg
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate
lõhkus. Ületada tuleb põrgujõgi, kuid paadimees viib sõitjaid vaid ühele poole, sest tagasiteed pole. TEOSEIDEE-inimese püüd täislikuse poole. 7.Boccaccio ,,Dekameroni" ülesehitus, teemad, tegelased, ideed, meeleolud, kaks novelli. 8.Mõisted. Bardid-muistne keldi poeet. Skaldid-kutselised muusikud, kes kuulusid ülikute kaaskonda. Kangelaseepos-rahvalike kangelaslaulude laiendamise ja liitmise tulemusena tekkinud eepos. Spiilmann-rändartist ja muusik keskaegsel Saksamaal. Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest. Alba-hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumisel lahkudes. Serena-õhtulaul daami akna all. Ballaad-refrääniga tantsulaul. Romanss- kui armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul
rändlaulikud on keskajal paigast paika rändav (rahva)laulik rüütlilaul on keskaegne õukondlik luuletekst rüütlilaulikud on keskajal rüütliluule looja ja esitaja saagad on vanagermaani ja skandinaavia ajaloost jutustav kangelasmuistend septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel skomorohh oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Venemaal sonaat on ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile sopran - kõrgeim naishääl, kõrge häälega naislaulja või segakoori kõrgeim häälerühm spielmann oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Saksamaal sümfoonia on harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed
Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma vaed ja linnast sai 20 aastaks peamine merekaubanduskeskus Venemaaga Balti merel
võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste näitemängudega, mida peeti suurtemate pühade ajal. Etendusi näideldi linnaplatsidel ja ka gildimajades. Tavaliselt oli maskeraad karneval ning seal oli kõigil teemapärane kostüüm koos maskiga. See oli suuremat sorti ballipidu, kust võisid samuti osa võtta kõik linna elanikud ilma tasuta. Autor: Kaarel Vandler
Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud.
Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepealinn. SUVINE PÄRNU Pärnu on Eesti suve- pealinn. Pärnus asub väga kau- nis Ammende villa ning seal on väga palju söögi- ja ööbimiskohti. KEVADINE TÜRI Türi on Eesti kevad- pealinn
töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga.
2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone põrandaplaatide paigaldamine, samuti on valmis esimesed kümme valgmiku akent. Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi. Loomulikult on siin mitmeid sõlmi, mille kohta piisav informatsioon puudub -- sellisel juhul on loobutud keskaega imiteerivast taastamisest. Nii ei ole taastatud Põhjasõjas hävinud kesklöövi ja kooriruumi võlvlage, vaid ehitatud lihtne puittalalagi. Suure töö kiriku taastamise juures on teinud arhitektuuribüroo ARC Projekt arhitekt Udo Tiirmaa, kes koos
inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi. Omapärane on hoone välisviimistlus: peamiselt tellistest ja pakivist hoone on väljast kaetud õhukeste korrapäratu kujuga graniitplaatidega, mis on kokku laotud nagu mosaiik. See jätab mulje, nagu oleks kogu hoone ehitatud massiivsetest graniitplokkidest. Osalt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid tsementplaate. Mõisasüdamesse oli (ja on praegugi) kaks sissepääsuteed. Ajalooline (tõenäoliselt keskaegsel trassil) asuv looklev tee viib sinna kihelkonnakeskusest Viru-Nigulast. Teine ja suhteliselt sirge suundub mõisasüdamesse aga lõunast Tallinn-Narva maanteelt Koogu mõisa kohalt. Huvitavalt kombel ei olnud kumbki tee kujundatud alleeks ega ka seotud mõisasüdame planeeringuga. Mõisasüda jäi von Stackelbergide omandusse ka võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Peale Teist maailmasõda on seal asunud nii sanatoorium kui ka profülaktoorium. 1990tel aastatel siirdus mõis eraomandusse
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat
-kantaat ''Lenini sõnad'' ühendkooridele -laul ''Eestirahva erakonnamäng'' meeskoorile ja naishäältele (temaatiliseks materjaliks rahvalaul) -üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/ ''Sampo tagumine'' (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm) -ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul) -kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ''Sünnisõnad '' (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust
Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas riigi territooriumi sõdade või abielupoliitika teel
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst.
7. Seleta mõisted * ümarlauaromaan Kuningas Arthuri legendiga seotud rüütliromaanid * linnakultuur keskaegne linnaelu, inimeste tihe kooselamine, turuplats * kurtuaasne kirjandus õukonna kirjandus, iseloomustab rüütlikultuuri * ,,Roosiromaan" keskaegne, mõistukõneline, iseloomustab linnakultuuri, tegelased on sümbolid * ,,Rebaseromaan" keskaegne, mõistukõneline, iseloomustab linnakultuuri, õpetliku sisuga, tegelasteks loomad * trubatuur luuletaja- rändelaulik keskaegsel Lõuna- Prantsusmaal * ordu rüütlite vaimulik vennaskond, ristisõdijad * kangelaseepos kangelaste tegudest lugulaul * rahvuseepos - ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos. * Graal õnneallikas, Kuningas Arthuri legendiga seotud, kujutletav ideaal, väidetavalt karikas * metseen kunsti ja kultuuri toetaja, jõukas * allegooria mõistukõne, kahe tähendustasandiga proosa- või värsslugu
Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsitöölised pikka, üle pea selga tõmmatavat särki. Erinevus oli vaid pikkuses, laiuses, materjalis ja lisandites. Vääriskividega kaetud vöö abil toonitati kauneid kehavorme. Tolleaegse silueti rangust tasakaalustasid riiete erksad värvid. Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid
Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad tekkisid peamiselt mere äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210)
rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vastu. Kuigi naabrid kippusid eestlastele kallale, suutis meie rahvas luua naabritega kaubandussuhteid, toimus kaubavahetus. Raha veel ei tuntud. 12.sajandil olid Soome ja Baltimaade rahvad ainsad paganrahvad Euroopas ning Rooma paavst kuulutas meie vastu välja ristisõja. 1208-1227 alistati eestlased ning Eesti alad jaotati saksa ristirüütlite ja taanlaste vahel, moodustati Vana-Liivimaa. Keskaegsel Vana-Liivimaal olid sakslased valitsev rahvus, eestlased pidid leppima talupojaseisusega. Liivimaa linnad kuulusid poliitilis-kaubanduslikku ühendusse Hansa Liitu. Eesti talupoegadel polnud keskajal peaaegu mingeid õigusi, nad moodustasid pärisorjade seisuse. Eestit ihaldasid mitmed riigid. Poola ja Rootsi väed vallutasid maa Liivi sõja (1558-1583) ajal, pärast seda langes Eesti rootsi võimu alla. Põhjasõda, mis kestis 1700-1721, lõppes Eesti langemisega Vene tsaaririigi alla
13. Kangelaslaulud- Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15. Rüütlilaul- Ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks võrdlemisi hea ülevaade. 16. Turbaduurid- Rüütlilaulukud (Lõuna-Prantsusmaal) Turväärideks kutsutakse Põhja- Prantsusmaal. 17. Minnesinger- Rüütlilaulik keskaegsel Saksamaal ja Austrias. 18. Tuntumad laulikud olid turbatuur Bernart de Ventadorn. Turväärid Richard Lõvisüda, Adam de la Halle Minnesinger Walther von der Vogelweide.
Varakevadel, enne 40-päevast paastumist, peeti maha vastlakarneval. Seal püüti võimalikult palju süüa, et pidada vastu järgmised 40 päeva paastumise ajal. Vastlakarnevalil mängiti turuplatsidel, gildihoonetes jne ka näitemänge. Algul olid näitemängus tihedalt seotud usuga, kuid hiljem mitte enam nii palju. Nagu eelnevast tekstist aru oli saada, oli keskaegne linn vägagi sarnane tänapäeva riigiga. Riigi põhitunnused oli keskaegsel linnas olemas, ning selle pärast võib väita, et keskaegne linn oli kui riik riigis. Liisa Sildmaa
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust
Veel pidid nad arendama indiviidi oskusi ja kujundama tema vaimseid sümpaatiaid. Kõige tähtsamaks peeti, et laps oskaks leppida ühiskonna sotsiaalse korraldusega ja seda ka austaks. Naiste tähtsust keskaegses ühiskonnas ei olnud võimalik piiritleda, kuid nad ei olnud võrdsel tasemel meestega. Naistel oli oluline positsioon abielus kuna abielus peab eksisteerima kaks osapoolt ning ka kodused ülesanded oleksid jäänud unarusse. Naiste tootlikus mängis keskaegsel turul olulist rolli kuna oskasid hästi niinimetatud naiste töid ja see oli kõrges nõudmises. Haritud naised mängisid olulist rolli, kuna olid tavalistele naistele eeskujuks, innustades neid oma õiguste eest võitlema ning saama haridust. Kõrgemaks eeskujuks haritud naiste kõrval oli Maarja-kultus, mis oma olemuselt muutus ühiskonna ajajärgule ja hetkeseisule vastavalt. Lapsi hoiti, armastati ning kasvatati vastavalt hetke tõekspidamistele, sest lapsed on ühiskonda endasiviiv jõud.
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks . e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mis on Eestis erilist?
vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Veetee - Soome laht-Neeva jõgi-Laadoga järv- Volhovi jõgi - oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa - ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortodoksse kirikuga: üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarvis. Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi
struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks,
1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga piiranguid ja poliitilise rahu ja edukuse huvides oli üksteisega erinevates küsimustes kokku leppida. Keskaegsel Liivimaal rajatud territoriaalriikide haldusjaotus tugines suures osas vallutuseelselt halduslikule korrale. Kui vallutajad omavahel maid jagasid, ei defineerinud nad valdusi mingite piiripunktide kaudu, vaid lähtudes olemasolevatest kihelkondadest ja maakondadest. Näiteks leppisid 1220. aastatel Mõõgavendade ordu ja tolleaegne Eestimaa piiskop kokku, et esimene saab Sakala ning viimane Ugandi ja Kesk-Eesti väikealad jagatakse.Keskaegse Eesti
Ülemsaksa keel oli kirjakeel. Ladina keel oli kiriku, parema koolihariduse, teaduse ja kaugemate välissuhete keel. Positsioon inimesel ühiskonnas tingis ka sellele, millisele keelele ta oma elus põhendus. Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes laias laastus “sakslasteks” ja “mittesakslasteks”. Linnused: Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus. Enamasti rajati muinaslinnuste kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli kohustus kindlustada linnus kõige vajalikud (toiy, loomatoit, kangad, nahk), neil olid ka ette nähtud koormised
kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v miksikuklubi, v saab tegeleda muusikatööga, v vaatleplatvormil käia. v
kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v miksikuklubi, v saab tegeleda muusikatööga, v vaatleplatvormil käia. v
bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine.
8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris.
Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad) talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad) Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine
Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Skaldid viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud. Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud. Zonglöörid rändartistid ja muusikud keskaegsel Prantsusmaal. Huglaarid rändartistid ja muusikud keskaegsel Hispaanias. Spiilmanid rändartistid ja muusikud keskaegsel Saksamaal. Trubatuurid keskaegsed luuletajadrändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid eeskätt armastusluulet. Fabiloo värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses. Liturgiline draama otsene piiblitekstide illustratsioon. Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning
kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse). Ordu seisused: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Ordumeister kuulus samuti feodaalide hulka, kes võis maid läänistada. Et ordu sõjalise põhijõu moodustasid rüütelvennad, ei olnud selleks suurt vajadust. * Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. Seda üritust on nimetatud vakusepeoks ehk vakuseks. Vakus- kirjalikes allikates on nimetatud vakuõigus 1341 aastal, vakupiirkond 1408. aastal. * Vakuse kolm olulist tunnust: 1. kindel territoorium e vakupiirkond, 2. maksude tasumine – vakuõigus 3
sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt määratlemata. 4.1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et lõpetada Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna vahel 5.a)tugevaim relvastatud jõud Liivi ordu b)kõrgeim vaimuliku võimu kandja Riia peapiiskop 6. Ametkond läänistamata maa, mis võis hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis Vakus ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla)
palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi. Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik . Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 v6tmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodneasukoht. Meile tingimustele vastav paik ei langenud alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike sõjaliste kiriklike või haldusüksuste ymber msi suutsid kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti-katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda.kauplemine edendas linnaelus vb isegi tähtsamat rolli kui jumalateenistus. Just turust sai alguse linnad ja linlikuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu n6udlusele spetsiaaliseerunud käsitööliste kiht mille tegevus pani aluse kaubatoomisele. Keskaegne linn algas eeslinnast ; linna südame ümber oli all linn seda ümbritsesid eeslinnad mis sulasid kokku lähedal olevate kyladega. Ühe v
Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad keskajal tekkisid peamiselt merede äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on: käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal painkes ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keksaegne linn koosnes kitsate tänavate, läbikäikude ja siseõude võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt
Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine
kaitses nägu, või siis tavaline müts. Jalanõud sõjatehnikad sel ajal. olid võimalikult tugevad, et hästi kaitsta. Ka neil olid seljas suhteliselt lihtsad riided, raudkettidest kaitsev rüü. 3. Kes oli, mida tegi: 1. Meinhard ta oli Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlane, ta pühitseti piiskopiks ja talle määrati ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 2. Berthold ta sai 1196. Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus. 3. Theoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. 4. Albert Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik
sajandini. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal. 1250
41. Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi. 44. Ohvrikivi kivi, kus ohverdati loomi. 45. Läänimees lääni valitsev väikefeodaal. 46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51
· Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine. · Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1
õp. 180 kultuur- aniikteoste ümberkirjutamine, raamatukogud, näitemängud. õp.166 18 Miks tekkisid keskajal linnad? Nimetage kolm eeldust! õp 156-157 (?) * Tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele (käsitöölised, gildid..) * Aina suuremaks kasvas kaubandus eri linnade ja maade vahel, tekkis kaupmeeste kiht * Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor;
1202–1237. 23. Stensby leping – on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga. Vakk(us) – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. vesse – oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 1343–1344. Taani hindamiseraamat - on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. must surm - nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. 24
Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70
Eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 29. Mis oli gild? 1p Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses ja ühendas oma liikmeid 30. -Mis oli skraa? 1p Skraa on iga tsunfti põhikiri 31. -Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p Skolastik toomhärrast toomkapiitli (toomkooli toomkorikute juurest) juhataja 32. -Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p 15. saj. Reformipüüdlused püüdsid tuua uuendusi kirikusse(emakeelsed jutlused). 16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva õpitamiseks
muudest teenetest.LINNUS- kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.TURNIIR- rüütlite sõjaline võitlusmäng. RÜÜTELLIKKUS- rüütel, kes oli julge, aus, sõnapidaja ja galantne Aadli väärtuskoodeks. KESKAEGSED RELVAD- keskaegne relvastus jagunes ründe-ja ja kaitsevarustuseks. LINNAD: Keskaja algul linnasid vähe, sest viikingid olid kõik hävitanud. Tekkisid uued linnad, võtmesõnad: käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli katedraal ja turuplats ning omaval. linnadel raekorda. Veel keskaja lõpuni sõltusid linnad ümberasuvatest küladest. Elu sama nagu külades (muldpõrandaga majad jpm). 1250 suurim linn Pariis(100000el.), 5-6 linna u.50000el. VÄLISILME: Linnad olid jagatud kaheks: linnaosa, mida kaitsti, ja osaks, mis piiramise ohvriks langes. Kaitsjad ise võisid linnamüürist jäävad ehitised põlema panna. Kitsad tänavad, läbikäikude võrgustik, maainimesel labürindisarnane
annaabi.ee 
