legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud. Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid. Vaatemäng muutus nii palju laiaks, et enam ei hõlmanud teater altari juures vaid kogu kiriku ulatuses. Vaatemängude tegelaskonda lisandus kurat. Kiriku tegelaste suhtumine muutus väga paanilikuks. Kuradit kujutati alati saba ja sarvedega
saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati filideks jäädvustasid kuningate lähedaste nõuandjate ja ennustajatena saagades sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
