Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade maja...
I EkKunstiliigid · Kogu loomingulist kultuuri võib nimetada kunstiks. · Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja
ning see sai ka katoliku kiriku keeleks. *Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7
· segaduste aj kultuuri allakäiguajastul säilitati see osa antiikkultuurist, mida peeti säilitamisväärseks (eriti kirjandust) · kopeeriti pühasid raamatuid ja tehti teoloogilist uurimistööd · kloostrid mõjutasid ümbruskonda · kloostri majandust juhiti tõhusalt ja ajakohaselt. Kloostrid said eeskujuks ümbruskonnale · kloostrid pakkusid varjupaika aadli vallalistele tütardele ja leskedele. Juba varasel keskaajal hinnati kloostrielu kristluse kõrgema täiuslikuma vormina, üldine seisukoht oli, et munga või nunnarüü selgapanek kindlustab pääsu osalusse jumalaga ja igavesse ellu. Kloostrites levisid müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada ühtsust jumalaga. Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus
Kaspia mere ümbrusest, levis sealt vahemere äärde ja umbes 2000 aastat tagasi laialdaselt Euroopasse. Eriti arenenud oli veinikultuur Vanas-Kreekas ja Roomas. Roomlased viisid veinikultuuri Germaaniasse ja Britanniasse. Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad. Keskaajal kasvatati viinamarju ka Lõuna-Inglismaal ja Belgias. Veinikultuuri arengut soodustas kirik. Kloostrite juurde rajati armulauaveini valmistamiseks viinamarjaaedu. Munkadega levis veinivalmistamiskunst 18. sajandil ka Californiasse. Prantsusmaalt põgenenud hugenotid panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein joodi ära tavaliselt varsti peale valmimist, sest veini säilitamine oli keerukas. Kangeste
Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14.sajandi varrukate sakilised servad andsid mõnede moeajaloolaste arvates hilisemal ajal inspiratsiooni pitsi väljamõtlesmiseks. Hiljem muutusid riided lühemateks ja rõhutasid rohkem naiselikkust. Meeste riietus: Keskaajal sõltus mehe rõivastus suuresti tema sotsiaalsest kuuluvusest ja ametist. 13. ja 14.sajandi jooksul püsisid meeste garderoobis mõned põhilised rõivatükid pikavarrukaline põlvini ulatuv tuunika, selle peal kanti pahkluudeni ulatuvat avarat varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas.
Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14.sajandi varrukate sakilised servad andsid mõnede moeajaloolaste arvates hilisemal ajal inspiratsiooni pitsi väljamõtlesmiseks. Hiljem muutusid riided lühemateks ja rõhutasid rohkem naiselikkust. Meeste riietus: Keskaajal sõltus mehe rõivastus suuresti tema sotsiaalsest kuuluvusest ja ametist. 13. ja 14.sajandi jooksul püsisid meeste garderoobis mõned põhilised rõivatükid pikavarrukaline põlvini ulatuv tuunika, selle peal kanti pahkluudeni ulatuvat avarat varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas.
annaabi.ee 
