Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
levinud kütisetegemine, mille puhul kesapõllule asetatud haluriidad kaeti pealt mätastega ja
süüdati põlema. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lindudest kanu,
harvem hanesid, veo- ja künniloomana oli hinnas härg, igas talus pidi olema vähemalt üks
hobune, lehmi peeti pigem lihaloomana. Lisaelatist teeniti küttimise, kalastamise ja
metsmesindusega. Sulased ja teenijad tulid taludesse tööle alates 23. aprillist, jüripäevast.
Pärast külvi tegeldi kesaharimise ja sõnnikuveoga, jaanipäevast algas heinategu,
jaagupipäevast rukkilõikus, augusti teisest poolest suviviljakoristus. Samaaegselt toimus
rehepeks, mis mõisates kestis mardipäevani. Augustis ja septembris toimus talirukki külv, lina
kupardamine, leotamine ja kuivatamine, põllutööde lõpp oli mihklipäeval (29. september).
Talvel tegeldi metsatöödega, käidi mõisavooris, naised tegid lina- ja villatöid. Küünlapäevast
algas külviks ettevalmistumine