Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg
26 krahvkonnast moodustati Iiri Vaba Riik,
mis ei onud täielikult iseseisev vaid ühendkuningriikide dominioon omavalitsuslik, aga riigipea
oli Inglismaa monarh. 6 põhjapoolset krahvkonda liideti otseselt Inglismaaga, sest 2/3 elanikest olid
protestandid ehk inglased, 1/3 olid iirlased ehk katolikud. Lõunapoolsetesse sadamatesse Iirimaal
rajati Inglise sõjaväebaasid. Toimus ka maade tagasiostmine ehk päriseksostmine ehk inglased
müüsid oma iirimaal asuvat maad, sest teravilja/kertulikasvatus ei olnud tulus. Lepingusse pandi
kirja, et iirlased pidid ostma ikka tasu eest, tasuta jagamist ei lubatud. Lisaks oli lepingus kirjas, et
Suurbritannia kohustub kunagi tagama Iirimaa ühtsuse.
Osad iirlased olid lepingu poolt, osad olid vastu. Nii puhkes kodusõda iirlaste endi vahel, kestis
1922 1923. Ühelt poolt pooldajad, teiselt poolt vastased. Näiteks de Valera oli kindel vastane, aga
siis ei olnud ta ka enam valitsuses