Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kerkisidki" - 3 õppematerjali

Arvuti ja muusika
6
doc

Arvuti ja muusika

). Tehti palju elektroonilist popmuusikat ja see muutus enam ja enam populaarseks. Hakati üha rohkem süntesaatorit täiustama, ka pilli välimus muutus ­ kui 70-ndatel oli pilli esipaneel igasuguseid nuppe ja lüliteid täis siis juba 10 aastat hiljem asendusid need lülitid digitaal ekraaniga. Muudeti ka süntesaatori heli põhimõtteid mis võimaldas suurendada pilli häälte arvu. 80-ndatel hakkas elektroonikas enam tooni andma Jaapani tehnoloogia, elise kerkisidki jaapani firmad Yamaha ja Ronald. 4 Tänapäev Täna päeval on samuti süntesaatorid laialdaselt levinud, kui on ka paljuid muid elektrilisi instrumente millega tegeldakse palju. On tekkinud erinevaid ja uusi esinejaid, kes kasutavad valdavalt elektroonilist muusikat oma esitlustes. Kui varem pidi mitmesuguse müra- ja kõlaefektide kombineerimiseks välja mõtlema

Muusika → Muusika
15 allalaadimist
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel
3
docx

Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel

Karistus selle eest oli esialgse otsuse kohaselt kaks aastat tingimisi, mille ringkonnakohus muutis ümber kolmeks kuuks reaalseks vangistuseks ja üheks aastaks ja üheksaks kuuks tingimisi karistuseks kui Laiksoo ei pane toime uut kuritegu kahe aasta pikkuse katseaja jooksul. Kahe hukkunu poeg Hillar Koitla küll nõudis mittevaralise kahju hüvitamist Laiksoolt, kuid kohtud talle seda välja ei mõistnud. Meedias kerkisidki üles küsimused selle põhjuste kohta. Õiguslikust aspektist jäi selgusetuks laiemale üldsusele, miks on kehtestatud nii ranged nõudmised mittevaralise kahju hüvitamisele, mis ei võimalda kahju väljamõistmist olukorras, kus selle tekitas nahaalselt isik, kes ka pärast kohtuotsuse tegemist teeb avariisid liikluses, kuigi temalt oli võetud juhtimisõigus kolmeks aastaks ja kes ei oleks üldse tohtinud vanusest tulenevalt olla autorooliski üksi avarii hetkel.

Meedia → Meedia
3 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Sellist repertuaari mängivat orkestrit võib mööndusteta džässorkestriks pidada. Väiksema koosseisuga esineti M. Kiiveri andmeil kuni 1966. aastani. Eesti džässi vaba arenguperioodi Rootsi kaudu läände kandunud järellainetus oli üsnagi märkimisväärne, seda nii ulatuse, kestuse kui tippude poolest. Kuigi esimene tugevam laine (Laren, Raudsepp, Speek) rauges paari esimese aastaga, kandusid järelmõjud veel 1960. aas- tate keskelegi, kusjuures kõrgemad tipud (Tooming, Maiste) kerkisidki esile just järellainetuse teises faasis, pärast oma oskuste täiendamist kohapeal, ja jäid märgatavaks kauemakski. Otsustades Rootsi kandunud osa põhjal (mis oli suurim), tuleb nentida, et eesti džässi potent- siaal 1940. aastate algul oli küllaltki tähelepanuväärne. Sõja ja sellega kaasnenu tõttu ei saa me kunagi teada, kui suur osa sellest oleks teistes oludes realiseerunud, ega ka seda, kui palju potentsiaalseid džässmuusikuid meie lavadele ei jõudnudki.

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun