Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
all on parartamatu. Põhjuseks, miks majad ei ole veel ära vajunud maa
alla on see, et esimese aasta jooksul vajuvad majad, sama palju, kui
järgneva kümne ja edasise saja aasta jooksul.
Linnatranspordist, rammimisest jms. tingitud vibratsioon
suurendab omakorda pinnase kokkuvajumist. See on siis seega põhjuseks
seal, kus maapinnal ei ole ehitisi, aga maapind ikka vajub, lisaks tuleb
seal ka põhjavee probleem.
Tagasi pöördudes maapinna kerkejuurde, siis millised jõud siin
maapinda kergitavad? Selle kohta on palju vastakaid arvamusi.
Üldlevinud arvamuse kohaselt loetakse maapinna tõusu põhjuseks
jääaja mõju, mis rikkus nii Fennoskandias, kui ka Eesti maakoore
8
isostaatilise tasakaalu. Jääkoorma all maapind vajus, pärast jääajalõppu
hakkas taas kerkima (Joonis 5). Selline kopensatsiooniline kerge oli
esialgu väga kiire, mis aga hiljem aeglustus. Näiteks pärast viimase
annaabi.ee 
