Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Kergtellis Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides Kandekonstruktsioonides ei saa kasutada. Soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel veeimavus suurem harilikust tellisest Savitellise kasutamine Click to edit Master text styles Küttekolded Second level Third level
Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist
...................................12 3.4. Savitellise kasutamine...............................................................................................................12 Täistellis.......................................................................................................................................12 Auktellis.......................................................................................................................................12 Kergtellis......................................................................................................................................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis.........................................
veeimavus >5%. Veei.mavust on võimalik vähendada glasuurimisega (glasuurplaat). Peenkeraamika toodetel on väiksem veeimavus <5% (klinkrtellis, torud, plaadid). Täistellis- jämekeraamika, kasutatakse kandvates seintes, postides, ahjude ehitamiseks. Töötemp ei tohi ületada põletamise temp. Harilik tellis ei ole tulekindel, väike soojapidavus. Õõnestellis- survetugevus 7,5- 25 Mpa, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutatada väga niisketes ruumides. Kergtellis valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust, ja standardiseeritud mõõtudega. Tihedus on madal, paremad soojaisolatsiooniomadused, survetugevus madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Normaalse niiskusega ruumides vaheseinte ladumiseks. Hariliktellis- survetugevus sõltub põletustemp ja ajast. Kui põletustemp on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus ja survetugevus. Kõrgel temp põletatud kivil on suurem kahanemine ja suurem tihedus ja väiksem veeimavus
kõrgendatud nõuded mõõtude suhtes. Nii näiteks toodab Eestis, Aseris asuv tellisetehas praegu 50 värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist. Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003 Õõnestellis (Cellular bricks) Survetugevus 7,5...25 MPa ja enam, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. (Lisa 2) Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega. Kergtellise tihedus on madal. Olenevalt välja- põlevate lisandite (saepuru, jahvatatud madalakaloorsed kütused nagu põlevkivi) hulgast 1500-1200 kg/m3. Seega on kergtellise soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest.
Tihedus > Olevevalt tellise liigist 9002230 k g kuupeerti kohta. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. > Poorsus sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. > Külmakindlus > Mida kõrgem põlevustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. > Õnneseenel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. Kergtellis > Saadakse väljapõletavate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojainsalatsiooniomadused head. > Kasutatakse ülemiste korruste, vaheseinte ladumisel, normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei sobi. Vooderdustellis > Uute ja vanade sooderdamiseks > Harilikult tellisest kitsam (250x85x65) Nurktellis > Lõigatud ja ümarnurgad Klombitud tellised > Üks külg või külg ja ots klombitud Ahjutellis
ehitamiseks. · Konstruktsiooni töötemperatuur tohi ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Näiteks Aseri tellisel 700 0C · Tihedus 2100 kg/m3 sees väike soojapidavus. Välisseinas ei kasutata, ainult fassaaditelliseks õõnestellist. Õõnestellis · Survetugevus 7,5...25 MPa ja enam, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. · Kergtellis -väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. · Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. · Tihedus 1200-1500 kg/m3. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei kasutata. 6.5 Tellise omadused · Tugevus markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. · Survetugevus 5- 55 MPa.
Harilikku tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. Kasutamise tingimuseks on, et konstruktsiooni töötemperatuur ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus 3.4.1.2.Õõnestellis (Cellular bricks) kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. 3.4.1.3.Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest.. 3.4.2.Hariliku tellise omadused 3.4.2.1. Tugevus Tihedus Poorsus Õhuläbilaskvus Niiskumisega seotud näitajad Vee imendumise kiirusTemperatuurilaienemine 3.4.2.8. Soojajuhtivus ja soojamahtuvus
Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist
annaabi.ee 
