Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C, rasksulavad üle1539C ja kesksulavad.Keemilise aktiivususe poolest väärismetallid ja mitteväärismetallid. Metallide aatomehitus- Aatom on aine kõige väiksem osake,mida keemilisel teel lagundada ei saa.Aatom koosneb :prootonitest,neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad tuuma.Elektronid ja prootonid on elektriliselt laetud,neutronid laenguta
METALLID 1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al 7. Kuidas tekib metalliline side ?
metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks , mõne erii omaduse esiletoomiseks või tehnoloogiliste omaduse parandamiseks . Musta metallu rgia tooraine on rauamaak ja legeerivad metallid ( mangaan , kroom , nikkel ) Mis on värvilised metallid ? Nad omavad värvi . Metallid peale raua ja selle sulamite ; eristatakse kergmetalle ( alumiinium ) ja raskmetalle ( vask ) ning kergsulavaid metalle ( tina ) ja rasksulavaid metalle (volfram) Mis on väärismetallid ? ( Haruldased ) keemiliselt väga püsivad rasksulavad metallid ( kuld, hõbe , plaatina ) ning nende sulamid . ( hermaanium , kallium , indium ) Mis on karaat ? KARAAT ON KALLISKIVIDE KAALUÜHIK ( 1 KARAAT =0,2 GRAMMI = 1/142 UTSI ) MASINA TÖÖSTUS JA KEEMIA TÖÖSTUS Masinatööstus on masinaid valmistav tööstusharu , milles eristatakse allharudena
Füüsikalis-keemiliste omaduste ja maakoores leidumise järgi eristatakse: tihedusest lähtuvalt 1. kergmetalle ja sulameid, mille tihedus ei ületa 5000kg/m³ (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.) 2. keskmetalle ja sulameid (tihedus üle 5000, kuid alla 10 000 kg/m³) 3. raskemetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000kg/m³ (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) sulamistemperatuurist lähtuvalt 1. kergsulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327°C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.) 2. kesksulavaid metalle ja sulameid (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri) 3. rasksulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.)
annaabi.ee 
