Versailles'i[Versai] rahu. 11.November 1918 Compiegne'i[kompjän] vaherahu. Peale vaherahu kutsutakse kokku Pariisi rahukonverents. Pariisi rahukonverentsil otsustati euroopa tulevik, uued riigipiirid, sõjakahjude tasumine[reparatsioonid], Saksamaa saatus. USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume. · Prantslased okupeerisid Reinimaa Pariisi rahukonverents kestis pooltest aastat. Kokkuleppe tulemusena toimus euroopas rida muutusi: · Uued riigid Soome, Eesti, Läti, Poola jne
Pariisi rahukonverents ( Versaili rahuleping ) Versai rahuleping sõlmiti võitjate riikide vahel. · Saksamaa tunnistati I-maailmasõja süüdlaseks · Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrelvastusega ) · Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti · Teiste kaotajate riikidega sõlmiti eraldi rahuleping · Esimese maailmasõja tulemusena kadusid 4 keisririiki ( vene,-austria- ungari,-saksa,-türgimaa). · Nende varemetele tekkisid uued väiksemad riigid ( 8-väikest riiki ) Eesti Vabadussõda 1917.a Veebruar- toimus Venemaal revolutsioon, kukutati keiser. Hakati looma Eesti rahvuslikke väeosasi
Magistraadid riigiametnikud, kes reeglina valiti rahvakoosolekul paarikaupa 1 aastaks. Konsul 2tk, omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. Latifundium suurmaavaldused, kus kasvatati oliivipuid ja viinamarju. (orjatööl baseeruvad) Provintsid alistatud maad väljaspool itaaliat. Jaga ja valitse rooma poliitika provintsides lähtutud põhimõte. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest), raskerelvastusega jalavägi, kergrelvastusega jalavägi, ratsavägi. Maniipul leegioni lahingurivistus (ristkülikukujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Suur rahvasterändamine mitmed germaani rahvad asusid rooma riigi aladele, pagedes sõjakate hunnide eest. Vabakslastud tasu eesti endale elatist teenivad orjad. (kuulus ikka peremehele, aga elas vaba inimese kombel) Foorum pidulik välisilme, turuplats Panteon kõigi jumalate tempel
ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. 5. Armee a. Püsis koos relva jõul: · Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. · Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. b. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) · Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) · Kergrelvastusega jalavägi (1200) · Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk. · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused
Vabariigiaegsed õigusallikad: Rahvakoosolekute seadused. Senati otsused. Magistraatide korraldused. Keisririigi ajal: Keisri otsused. Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. Armee Püsis koos relva jõul: Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus:
Vabariigiaegsed õigusallikad: Rahvakoosolekute seadused. Senati otsused. Magistraatide korraldused. Keisririigi ajal: Keisri otsused. Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. Armee Püsis koos relva jõul: Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus:
Vabariigiaegsed õigusallikad: Rahvakoosolekute seadused. Senati otsused. Magistraatide korraldused. Keisririigi ajal: Keisri otsused. Õigusteaduse algus – seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. Armee Püsis koos relva jõul: Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus:
annaabi.ee 
