loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine)
weber.floor 4610 DuroTop: Isevalguv ja isetasanduv põrandakattesegu. Tagab sileda ning kulumis-kindla ja tolmuvaba põrandapinna. Mõeldud kergtööstushoonetesse ja ladudesse põrandatasanduseks ning -katteks. Talub tõstuki koormust ja segu on pumbatav. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 4-15 mm. weber.floor 4660 Marine Elastic: Isevalguv, kiiresti kivistuv, kiudusid sisaldav, tugeva nakkega ning elastne segu laevade põrandate tasandamiseks. Segu on pumbatav. Kihipaksus on 2-30 mm, kergkruusaga segatuna kuni 10 cm. weber.floor 4670 Marine Base: Spetsiaalne kiiresti kivistuv käsitasandussegu laevapõrandate ehitamiseks. Kihipaksus on 15-100 mm. weber.floor 4655 Duro Flow: Kiiresti kivistuv, isevalguv ja isetasanduv põrandaviimistlussegu. Mõeldud betoonpõrandate tasandamiseks EPO-katte ja värvi alla. Võib jätta ka katmata. Segu on pumbatav. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 5-20 mm. weber
loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine)
armeeringuga. Lisa 5. 3.2.9. Süvendi tagasitäide Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet. Tagasitäiteks vundamendi sisse paigaldatakse teleskooptõstukiga Cat TH 414 ehitusliiv, mis tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465'ga, selle peale kergkruus soojustuseks ning tagatakse valmidus betoonpõranda valamiseks. Vundamendist välja jääv süvend täidetakse kergkruusaga ning viimaseks 200 mm. kihiks jääb kasvupinnas ehk haljastuskiht. Lisa 4. 3.2.10. Betoonpõranda rajamine Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht. 3.2.11. Haljastuskihi rajamine Haljastuskiht rajatakse hoone välisperimeetri ümber, kogu väljakaeve ulatuses 0,2 meetri paksuse kihina
B asuv sein, alates teljest 1-3 ning 5-7´ni. Hoone välisseinad on E-Betoonelemendi 310 mm paksused sandwich paneelid, enamuse sokli moodustavad 20 mm võrra kitsamad sandwich paneelid, ülejäänud aga monoliitne R/B seina sokliosa. Siseseinteks on kipskarkass-seinad, millel on ühekordne kips, need on pahteldatud ja viimistletud vastavalt ruumile (vt. Tabel 1). Hoonel on sisemise äravooluga katuslagi, millele on kalle i=1:20 antud kergkruusaga ning soojustatud Isoveri jäiga soojustusplaadiga. I korruse ning keldri põrand asuvad maapinnal ning on soojustatud tihendatud kergkruusa ning EPS soojustusega. Hoonet köetakse tsentraalkütte kaudu ning radiaatorite ning põrandaküttetorudega märgades ruumides. Maja ventilatsioon on mehaaniline ning on asetatud iga ruumi akende kõrvale ning kaetud. Köögis on pliidi kohal kubu. Hoonet varustatakse veega ning reovee ärajuhtimiseks vajalik
tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel.
Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist. Hoone on arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide külge sarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega sisemiste jäikusseinte- ja välisseinte paneelidega. 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus
rookatus raamides puitaknad 6004 Maakivi, kõrgus Seest tahutud palk, sees Lai laudis, soojustatud Eterniidiga kaetud Lai laudis, peal linavilt ja 2 klaasiga omaette Soojustatud põrand ja lagi, 40 cm alumine osa kaetud laudisega kergkruusaga laastukatus kergkruus raamides puitaknad renoveeritud uksed 6005 Maakivi, kõrgus Seest tahutud palk Lai laudis Eterniit Värvitud punnlaudis, peal linaluu- 1 klaasiga puitaknad 20 cm savi segu
Ülespöörded tuleb välja lõigata risti , mitte piki paani. Paigaldamisel lastakse materjalitükk alusele langeda ja seda ei tohi hiljem venitada. Vahtpolüstüreen- ja -polüuretaanplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile mehaaniliste kinnititega või liimimise teel vastavalt plaatide valmistaja kasutusjuhendile. Klaas- ja kivivillplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile bituumeniga liimimise teel või mehaaniliste kinnitite abil. Kalle antakse kas EPS iga, kergkruusaga või on juba paneelil kalle tehase poolt. 4.9 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas lahendate ventileeritava lamekatuse tuulutussüsteemi katuse parapeti juures. Parapeti tuulutus on efektiivne õhutuskanalite pikkuse juures kuni 8 m. Hoone laiuse korral üle 8 m paigaldatakse katuse kõrgematesse kohtadesse lisaks alarõhutuulutid. Tuulutuskanali kujundamiseks kinnitatakse parapeti siseseinale ja pealispinnale puitprussid
annaabi.ee 
