Mis on kergkruus? Kergkruus on keraamiline täide- ja soojustusmaterjal, mis saadakse savist pöördahjus põletusprotsessi tulemusel. Temperatuuril kuni 1150oC savi paisub ja tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. Peale jahtumist sõelutakse kergkruus erinevatesse fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtudel aktsepteeritav niiskussisaldus < 10 massiprotsendi. Pinnasesse paigaldamisel pole see oluline. Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses.
Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Kergkruus on väga vastupidav erinevatele raskustele, tulele, niiskusele, külmumisele ja erinevatele närilisetele. Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes tahab lihtsate vahenditega värskendada õue välisilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses. Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on: · Põlematu ja külmakindel
koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning suurendada betooni soojustusvõimet. Koostis ja omadused Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kergbetooni kuivtiheduse, survetugevuse ja soojusjuhtivuse sõltuvusseosed on esitatud graafikul. Kergbetooni eeliseks on tema kergus, hea soojustusvõime, oma massi kohta suur tugevus ning kõigi nende omaduste varieerimisvõimalus vastavalt olukorrale. FIBOMIX Kergbetoon FIBOMIX kergbetooni valmistamiseks:
Weber Mis on Weber? Weber on maailma juhtiv kuivsegude tootja ja kes pakub lahendusi uusehituseks ja renoveerimiseks maailma 43 riigis. · Fassaadisüsteemid · Põrandalahendused · Plaatimine ja veetõkkesüsteemid · Müüritis (Fibo plokitooted ja Weber müürisegud) · Leca ® kergtäitematerjalid · Tava ja eribetoonid · Pahtlid Weber Eestis Kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegude (kuivbetoonid, fassaadi ja põrandatooted, pahtlid, plaatimistooted ja müürisegud) arendus, tootmine ja turustamine. Weberil on lisaks kaks alambrändi Fibo (plokitooted) ja Leca (kergkruus ja soojustatud plokitooted). Ettevõttel on Eestis kaks tootmisüksust (kuivsegutehas Aravetel ja plokitehas Häädemeestel), peakontor Tallinnas ja müügiesindus Tartus. Tooted
Autorit huvitab, kuidas Fibo plokke oleks kõige mõistlikum kasutada ning kas neid on võimalik peale mitut kuud välistingimustes hoiustatuna veel kasutada. Referaadi uurimisküsimused on järgmised: 1. Mis on Fibo plokk? 2. Kuidas välitingimused mõjutavad Fibo plokke? 3. Kuidas on Fibo plokke võimalik kasutada? 3 Fibo plokitooted Koostis ja valmistamine Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva. Kergkruusa valmistamisel põletatakse savi pärast esmast töötlemist pöördahjus umbes 1150ºC juures. Selle protsessi käigus savi paisub ning muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on poorse
karjäärist saadavat paekivi. Savi leidub Eesti paljudes piirkondades, kuid tööstuslikult omavad tähtsust vaid Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis. Kunda karjääri savi kasutatakse tsemendi tootmisel, Aseri karjäärist kaevandatavat savi aga telliste, ahjukivide ja lillepottide valmistamiseks. Joosu karjääri savi on kasutatud KaguEesti, peamiselt Võru tellisetehastes. Arumetsa savi kasutatakse kergkruusa valmistamiseks. Pinnakattes leiduvaid savisidvt! kasutavad piiratud koguses kohalikud väiketööstused. Puidutoodete valmistamine Uste, akende ja teiste lihtsamate puidutoodete valmistamine on esindatud paljude väikeste ettevõtetega pea kõikides linnades ja suuremates keskustes. Puitplaatide valmistamiseks kasutatakse puiduhaket, mida saadakse vähemväärtuslikust puidust, saepuru ja teisi puidujäätmeid. Liimpuitplaate valmistatakse Tallinnas nii oma
ehitus- ja täitematerjal, mis saadakse eriliste omadustega savi paisumisel põletusprotsessis 1150 ºC temperatuuril pöördahjus. Fibo plokke kasutatakse enamasti eramute, paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad Fibo-plokid ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Looduslikest täitematerjalidest on kergkruus umbes 4 korda kergem, mis võimaldab kergkruusa lisaks plokkide lähtematerjalina edukalt kasutada ka soojustusmaterjalina erinevates ehituslikes konstruktsioonides (vundamendid, vahe- ja katuslaed, trassid). Materjalil on sama hea vastupanuvõime kemikaalidele nagu näiteks põletatud tellisel ja klaasil. 2 FIBO PLOKI OMADUSED Poorsus Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid
Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasandatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga. Vundamendi talade montaaz: Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaldatud tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult enne seinapaneelide paigaldust.Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 2050 cm paksune kergkruusa kiht. Sammaste montaaz: Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaldatakse kannu põhjale jäigast mördist või betoonist
Kannvundamendile tehakse markeriga tsentrisse teljemärgid, samuti peavad teljemärgis jääma pärast vundamendi paigaldust telgede kohale ja jääma telgede suunas. Pärast kannude paigaldamist peavad kannude põhjad olema täpselt ettenähtud kõrgusel. Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaldatud tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult enne seinapaneelide paigaldust.Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 20-50 cm paksune kergkruusa kiht. Tellija: OÜ Ilvese ehitus Päringu saaja: OÜ Pilku ehitus Aadress: Aadress : Nimi: Nimi: Telefon: Telefon: Email: Email: Päringu esitamise kuupäev: 24.102012 Pakkumise esitamise kuupäev: 27.10.12 HINNAPAKKUMINE
Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. 5.7. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa toodetakse EVS - EN 13055 standardi järgi ja see omab CE märgistust. Kuidas teha savist kergkruusa: • eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks • mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus • savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni • tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10…20 mm.
vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid? Tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. 7. Mis on poorbetooni eelised? Ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. • Vähendab konstruktsiooni kaalu. • Väiksemad transpordi- ja paigalduskulud. • Parem töödeldavus.
töötatud mitmeid katsetusmeetodeid: otsene vahelduv külmutamine-sulatamine; hindamine värske betooni õhusisalduse järgi; arvutuslik, võttes arvesse betoonisegu koostist iseloomustavaid parameetreid jne. Otsesel katsetamisel, pärast vahelduvat külmutamist-sulatamist hinnatakse betooni külmakindlust painde-tõmbetugevuse või dünaamilise elastsusmooduli languse või massikao järgi. [6] 2. KERGKRUUSPLOKK Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone. Valmis 5 segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245] Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele
suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid. Moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Üleriigilise tähtsusega savimaardlad on Arumetsa, Aseri, Joosu, Kallavere, Kunda ja Küllatova
dust ning ruumi kujundamisel pealekantavateks. Viimaseid on tuleb jälgida, et detailid, mis ei kõige lihtsam kasutada. 312 Ehitaja käsiraamat 2003/2004 Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, Hüdroisolatsioon Üldist tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaas- betoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolat- · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist sioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras peab ehitusaegne niiskus olema välja Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad tihendatakse materjalide ning tarindite liite- kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid
Murtud klinkerplaat Tekivad poorse murtakse kaheks pooleks põletuse järgselt. Kasutatakse struktuuri ja tugeva põrandate ja seinte plaatimiseks nii sise- kui koorikuga graanulid välistingimustes EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUS EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUSA KASUTATAKSE kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel libeduse tõrjeks
Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
2. Võrdle: betoonplokk ja keramsiitplokk · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 19 1. Kiil- ja kaarsilluste ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Kergkruusa omadused ja kasutamiskohad. · materjali kirjeldus ja omadused · kasutamisviisid Pilet 20 1. Soojus ja heliisolatsioonmaterjalide paigaldamine müüritöödel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine
2. Võrdle: betoonplokk ja keramsiitplokk · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 19 1. Kiil- ja kaarsilluste ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Kergkruusa omadused ja kasutamiskohad. · materjali kirjeldus ja omadused · kasutamisviisid Pilet 20 1. Soojus ja heliisolatsioonmaterjalide paigaldamine müüritöödel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine
Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid
Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel. Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kndimist. Soojustuseks kasutatakse kvu mineraalvillaplaate, vahtplasti vi kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevime. Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge. Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks
............ 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Hea soojus- ja heliisolatsiooniga materjal, mis sobib põrandate ja seinte rajamiseks. Kergbetoon on vee- ja külmakindel. Sobib sise- ja välistöödeks. (LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon) Kergkeraamika Keraamika on traditsiooniliselt savist või savi sisaldavatest segudest põletatud toode. Kergkeraamikat kasutatakse vähekorruseliste hoonete või hoonete ülemiste korruste
- massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)?
Põhjaaknad on enamasti liiga pimedad. · Valguse testimiseks sobib aafrika kannike. Kui aafrika kannike õitseb sobib koht ka kuukingale. Kui valgust on liiast muutuvad aafrika kannikese lehed punaseks ning kuukinga tuleks varjutada. Õhuniiskus · kõik kuukingad vajavad kõrget õhuniiskust. Ainult kastmine pole piisav. · Vahetult taime ümber õhuniiskuse suurendamiseks on kõige õigem asetada nad mõeldud madalate kandikutele või alustele. Alus või kandik tuleb täita kergkruusa või kivikestega. See suurendab aurumispinda ning aurustuva vee hulk suureneb, kuid pottidel ei tohi olla veepinnaga vahetut kontakti. · Samuti võib taime ka pihustada, kuid vesi ei tohi lehekaenlasse jääda. · Nagu kõik orhideed, ei kasva ka liblikorhideed ehk kuukingad isolatsioonis, vaid moodustavad nn taimeühiskondi. See mõjub soodsalt ka toas kasvamise korral. · Suurte pehmete lehtedega taimed, millel on märkimisväärne aurumine on eriti head kaaslased
paraku nende kasutuselevõttu. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi (foto 3) Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (foto 4), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti (foto 5), mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid. Alates 1994. aasta suvest toodetakse Häädemeeste lähedal peale keramsiidi ka kergkruusplokke. Praegu töötab Häädemeestel Optiroc AS andmetel kergkruusa tootmisliin võimsusega 400 000 m3 aastas ja kaks kergploki tootmisliini koguvõimsusega 150 000 m3 aastas. KOKKUVÕTE Eesti on erinevate savide poolest rikas ja nende kasutusala on lai. Tuleb lihtsalt
41. Soojustatud puitpõrandate ehitamine keldrita hoones. Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42. Nõuded akendele, akende tihenditele · piisav valgustus · piisav helipidavus · piisav soojapidavus · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruselise elamu puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks
seejärel monteerijad pööravad vundamendi teljemärgid kohakuti. Pärast kannude paigladamist peavad kannude põhjad olema täpselt ettenähtud kõrgusel. Vundamendi talade montaaz Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaltatud tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult talad monteritakse vahetult enne seinapaneelide paigaldust. Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 20-50 cm paksune kergkruusa kiht. Sammaste montaazi Enne sammaste troppimist ja tõstmist peavad vundamendi kannude põhjad niveliiri abil olema rihitud rangelt ühele horisontaaltasapinnale. Enne sammaste troppimist tuleb nende külge kinnitada ka reelid ja vajadusel ka korv töölavad. Kuni 5 t sambaid võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaltatakse kannu põhjale jäigast
suurt mehaanilist koormust. Need on happe-,soola- ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida 36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad? Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel põllumajanduses lägahoidlate katmiseks pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37
ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.On sõmer ja poorne materjal Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10… 20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus ei mädane ei hallita, ei meeldi närilistele ja putukatele, ei karda niiskust ja tugev materjal. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel
tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik Pesuruumide põrandad ja seinad kaetakse suuremas osas keraamiliste plaatidega. Hüdroisolatsioonimaterjalid liigituvad bituumen-rullmaterjaliks, mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada. NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaasbetoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasane, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee
muudavad antud kivi kergemaks. Keraamiline tellis Valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides. Värvus punakas. Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/1831 Mullbetoon Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/media/34/kergkruus/Fibo_Kergkruus_est_03_08.pdf Kipsplaat Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks.
9. Süvendi tagasitäide: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele + 2 abitöölist täite tasandusele ja tihendamisele 10. Betoonpõranda ehitus: 4 töölist + betooni pumi juht 11. Haljastuskihi rajamine: 1 väikelaaduri juht + 2 töölist kasvupinnase tasanduseks, muru seemne külvamiseks ja kasvupinnase rullimiseks 3 3.5. Tööde mahtude arvutus koos joonistega Mineraal-, kasvupinnase, killustiku, liiva, kergkruusa ja betooni mahu väljaarvutused on tehtud AutoCad programmi abiga vastavalt joonistele, mis on välja toodud lisas. Kihi Väljakaeve mahud paksus Kogus Ühik Mineraalpinnas 1000 mm. 474,65 m3 Kasvupinnas 500 mm. 303,35 m3 Kogumaht 778 m3 Kihi
kuid hoiduda otsesest päikesevalgusest. Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi. Ääris- draakonipuu talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju; lõhnav draakonipuu kasvab ka poolvarjulises kohas; käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta. 7.4 Ümberistutamine Nooremat taime tuleks istutada iga aasta kevadel, vanemat 2-3 aasta tagant. Kasutada viljakat jämeda liivaga segatud mulda. Mullasegusse võib lisada lehtpuusöe tükke või kergkruusa. 7.5 Paljundamine Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega (ca 20 cm pikkused). Viimasel juhul jälgida, et ülemine ots jääb ülespoole. Täiendavat informatsiooni paljundamise kohta leiab siit. 7.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid.
kulumiskindlusega, kasutatakse ka põrandamaterjalina, happekindlad- kasutatakse keemiatööstuses. Kergkruus- parandab oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendab tihedust. Mullekeraamika liik, mis saadakse keramsiitliiva või kruusana kergelt sulvate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. Soojusomadused sõltuvad niiskusest. Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. Purunenud graanulite veeimavus on suurem. Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge puistematerjalina soojustamiseks. Agloporiit saadakse savikate materjalide, kivi- või pruunsöe tootmisjääkide, räbude ja tuhkade segu paakumisel ning jahtunud silikaatse sulami peenestamisel. Peenestatakse, niisutatakse, granuleeriatakse, põletatakse 1400°C, jahutamine kiire. Agloporiit on suure avatud poorsusega. Glasuur- õhuke klaasjas kiht, mis on tekkinud toote pinnale kantud ainete põletamisel.
paigalduseks. Sooned elektrijuhtmete ja peenemate torude tarbeks saad teha elektrifreesiga. MAXIT maxit Estonia AS maxit Estonia AS kuulub Saksa kontserni Heidelberg Cement Group`i ehitusmaterjalide tootjate rühma maxit Group AB. maxit Group on esindatud üle 100 tehasega enam kui 30. riigis ning meie kuulume selle grupi Põhja-Euroopa regiooni. maxit Groupi`i tehastes toodetakse laias valikus kõrge kvaliteediga kuivsegusid (kaubamärgid Vetonit, ABS ja Serpo, maxit) ning kergkruusa ja -plokke (kaubamärk Fibo). maxit Estonia AS on alates 30.07.04 meie ettevõtte uus nimi. 10 aastat turul on tegutsetud Optiroc`i nime all. Nimemuutuse põhjuseks on maxitGroup`i strateegia muuta kõik sellesse rühma kuuluvad ettevõtted üle kogu maailma ühtselt äratuntavaks ning tagada seeläbi tugev korporatiivne identiteet. 1993.aaasta 26 veebruari, Aseri Tellis AS asutamist Lohja OY AB ja RAS Aseri Tehas ühisettevõttena, võib lugeda meie tegevuse alguseks Eestis. Juba 1991.a
Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3. > Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. > Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge. Hüdrauliline sideaine. Tsement Portlandtsemendi tooraineks on: 75%...78% lubjakivi 22%...25% savi Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivax lisandiks sissejahvatatud looduslik kips. Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel hüdratsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees.
Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokke kasutatakse ka lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. 19. Kergkruustootmine, omadused, kasutus Tootmine: Kergkruusa saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºCni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused: tulekindel looduslik toode, külmakindel, kerge, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane Kasutus:
21. KERGKRUUS ehk keramsiit üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150C-ni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. 23. Kergkruusa omadused: 1. valmistatud looduslikest lähteainetest 2. põletamatu ja külmakindel 3. vaatamata kergusele tugev 4. hea soojus ja heliisolaator 5. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase 6. ei karda niiskust ega kemikaale 7. ei hallita ega mädane 8. ei meeldi närilistele ega putukatele 9. omab CE märgistust 10. Kergkruusa kasutatakse: 1. kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjaline 2. lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel 3
· on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel (sulamistemperatuur on ca 1150ºC.) · on vaatamata kergusele tugev (tihedus 400...800kg/m3) · on hea soojus- ja heliisolaator ( =0,09...0,19W/mK) · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele . Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10...20 mm. Kergkruusa kasutatakse soojustusmaterjalina, betooni täitematerjalina, kergktuusast valmistatakse väikeplokke, silluseid, korstnaid jne. 3.2.2.5 Keraamilised torud 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud on valmistatud tulekindlast savist ja glasuuritud seest ja väljast. Torud ühendatakse otsmuhviga. Et tihend muhvi vahel püsiks, selleks on muhvi sisepinnal ja toru teise otsa välispinnal rõngassooned. Torude läbimõõt on 150...600mm ja pikkus 600...1000mm, veeimavus mitte üle 1%. 3.2.2.5
konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada TerraCottemit, mis on võimeline siduma ca 100-kordse koguse vett, võrreldes lisatava aine mahuga. Eelpool loetletud lisaainete kasutamine ei ole mõeldav suuremahuliste haljastustööde juures, vaid pigem suvikute kasvupinnaste omaduste parandamiseks, valikmurude, konteinerhaljastuse, katusehaljastuse jms rajamiseks. 5) Kergkruus ehk keramsiit Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150° C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks, mille mahukaal oleneb konkreetse materjalipartii graanulite läbimõõdust. Kergkruusa toodetakse Eestis kolmes erinevas fraktsioonis: 3 Tähis S - Ø 2 … 4 mm, mahukaaluga 400 … 500 kg/m , 3
soojustamist - ühtne massiivne plaat Drenaaz - katkestab vee kapillaarse tõusu, hoiab pinnase vee põrandast eemal - toru kõrgeim koht peab olema 0,4 m madalamal kui on põranda aluspind ja alati madalamal kui vundamendi põhi - torustiku alla tihendatakse >100mm paksune ühtlase koostisega killustiku alus, pealt kaetakse min 200mm ja külgedelt min 100mm paksuse peenkillustiku või kergkruusa pinnasega. Drenaaztoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev kruusakiht Vaivundament - kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks - vaivundament koosneb: vaiadest ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasest
Välistingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. -Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 20. Kergkruus- omadused, kasutus Kasutus : Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel Omadused kergkruusal : • on valmistatud looduslikest lähteainetest
tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik) - kergbetoon 800-2100 kg/m3 väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi: - looduslik betoon sisaldab liiva - tehislik betoon sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru - kiudbetoon täitematerjali ca 70% betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha · 15*15*15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 · Poorsus oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust.
paksused sandwich paneelid, enamuse sokli moodustavad 20 mm võrra kitsamad sandwich paneelid, ülejäänud aga monoliitne R/B seina sokliosa. Siseseinteks on kipskarkass-seinad, millel on ühekordne kips, need on pahteldatud ja viimistletud vastavalt ruumile (vt. Tabel 1). Hoonel on sisemise äravooluga katuslagi, millele on kalle i=1:20 antud kergkruusaga ning soojustatud Isoveri jäiga soojustusplaadiga. I korruse ning keldri põrand asuvad maapinnal ning on soojustatud tihendatud kergkruusa ning EPS soojustusega. Hoonet köetakse tsentraalkütte kaudu ning radiaatorite ning põrandaküttetorudega märgades ruumides. Maja ventilatsioon on mehaaniline ning on asetatud iga ruumi akende kõrvale ning kaetud. Köögis on pliidi kohal kubu. Hoonet varustatakse veega ning reovee ärajuhtimiseks vajalik teha liitumine Virtsu olemasolevatesse veetrassidesse. 2. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 2.1. Hoone parameetrid
29 Vahtpolüstürool 2x50mm 772,9 m2 0,1 77 8 4 2 30 2,3. korruse põrandate tasandus 801 m2 0,4 320 32 6 6 31 Lift 1 tk. 300 300 30 3 10 Katusetööd 32 Aluskihi SBS paigaldus 754,7 m2 0,2 151 16 4 4 33 Kergkruusa paigaldus 256,6 m3 0,6 154 16 4 4 34 Minvilli 1 kiht 754,7 m2 0,2 151 16 4 4 35 Minvilli 2 kiht 754,7 m2 0,3 226 23 4 6 36 Kahekiniline SBS 754,7 m2 0,6 453 46 6 8 37 Parapetiplekkid 138 jm 0,5 69 7 2 4 Välistrepid
- koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)? METALLMATERJALID Plussid - Tugevus
ei karda niiskust ega kemikaale (pH 8-9 ehk ligilähedane neutraalsele) ei hallita ega mädane ei meeldi närilistele ega putukatele Kasutamine: lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel 13 kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel (kergbetoon - koosneb tsemendist ja erinevatest kergkruusa fraktsioonidest) teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja vahelagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. Mineraalsed Sideained - Õhklubi - Õhklubjaks nimetatakse põhiliselt kaltsiumoksiidi CaO või kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 sisaldavat materjali, mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga CO2
Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 21. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus- · Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa toodetakse EVS - EN 13055 standardi järgi ja see omab CE märgistust. Savist kergkruusaks: · eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks · mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus · savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni · tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulida · Kergkruusa kasutatakse: 05.05.2014 · kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina
lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m. Hoone rajatakse tihendatud liivapinnasele, mille all on moreen ja paekivi. Pinnasevesi on 2,0 m
2.3 Keramsiidi valmistamise põhimõte, omadused ning kasutamine. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus. FIBO kergkruus on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest, on põlematu ja külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus- ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali
Liivalusega põranda puhul täidetakse laagide vahe, s.o. põrandalaudade alune tihedalt liivaga. Liivakihi paksus peaks olema 35 ... 40 cm. Veidi külmemat põranda osa umbes 0,5 m laiusel ribal välisseinte lähedal saab soojaks muuta, soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5 ... 10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30 ... 40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa ehk keramsiiti paksusega 10 ... 15 cm. PUIDUST PÕRAND Puit on meie kandis kõige vanem ja levinum ehitusmaterjal. Puit on kerge, suhteliselt tugev ja soe. Puit kui looduspuhas ja naturaalne materjal on tõusnud tänaseks eriti eelistatuks kõige keemiliselt toodetu seas. Põrandalauad tehakse männist või kuusest 30-37 mm paksused. Õige on täispunnlauad. Õhem laud vajab kindlasti tihedamalt pandud põrandatalasid, vahe olgu 75-80 cm. Väga oluline on põrandalaua laius
annaabi.ee 
