Tiit Lauk humanitaar
tatel oli tähtsamatki teha kui džässi uurida, hiljem polnud selleks aga enam võimalustki. Kuigi
esimestel sõjajärgsetel aastatel oli suhtumine džässi küllaltki salliv – oli see ju ameeriklastest
liitlaste kultuur 2 –, muutus olukord peale NLKP KK otsust 10.02.1948, kui džässmuusikas
hakati nägema kitsalt ameerikalikku nähtust, mida on võimalik/vajalik tervikuna tagasi lükata.
Uus seisukoht leidis kiiret kajastamist ka meie ajakirjanduses: “Eriti peame kergesisulisele ja
ajaviitemuusikale ette heitma ameerika džässmuusika matkimist” (Sirp ja Vasar 1948, 14.02)
ja “Eriküsimusena tuleb läbi arutada ja leida rakendusvorm džässorkestrile, mis meil rohkem
kui ükski teine ala põeb läänelikke mõjusid” (Sirp ja Vasar 1948, 28.02). “Täna mängid
1
Eesti keeleteadlased soovitasid juba 1949. aastal kasutada ingliskeelse jazz vastena eestipärast sõnakuju