Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. 42. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena. 43. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Teo objektiivne külg kujutab endas faktiliselt toimepandud tegu, mis on vastuolus õigusega. Tegu kujutab endas mingi muutuse toimepanekut tegelikkuses. 44. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 1) hädakaitse õigusvastase ründe tõrjumine 2) hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks
Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Teo objektiivne külg kujutab endas faktiliselt toimepandud tegu, mis on vastuolus õigusega. Tegu kujutab endas mingi muutuse toimepanekut tegelikkuses. Õigusrikkumiste liigid Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi: 1) Kuriteod Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad
annaabi.ee 
