Peale selle levis saksofon paljude erinevate esinejate kaudu, kes tegidki just kontserdeid demostreerimaks saksofoni ja millist muusikat sellega teha on võimalik. Selliseid kontserte nimetatakse estraadietendusteks. On ka müüt, et saksofon sai kuulsaks ainult tänu Jazz muusikale. (Muusika-entsüklopeedia, 2006) Jalaväeorkester(Blogspot, 2010) Eestis leidis saksofon laiaulatuslikumat kasutust alles aastatel 1920-30, mil Eestis hakati tegelema rohkem kergemuusikaga. Eestis võeti saksofon teadaolevalt esimene kord orkestris kasutusele 1910. aastal Narva muusikakoolis. Saksofoni hilist jõudmist Eestisse võib põhjendada Eesti paiknemisega Saksa kultuuriruumis. Kuigi enamus puhkpilliliikumist sai algust just tänu Saksamaale ei jõudnud see Eesti ligi 60 aastat. (Muusika-entsüklopeedia, 2006) Saksofon on ka ideaalne jazzinstrument, kuna see on hästi väljendusrikas ja sobivalt mobiilne. Jazzis sai saksofon hääleõiguse alles kolmekümndendatel
taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965 Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts, Vilde jne.
annaabi.ee 
