eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nimetatakse süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemperatuur iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle. Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemperatuuri. Seega puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemperatuuri vahel. Täheldatav on üldine tendent, et leekpunkt tõuseb koos kütuse keemistemperatuuri tõusuga ja et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide
vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle. Tööstuses otsustatakse leekpunkti põhjal vedelkütuse tuleohtlikkuse üle selle säilitamisel ning samuti määratakse kõrgeim lubatud eelsoojendustemp väliskeskkonnast isoleerimata mahutis. See temp peab olema vähemalt 10ºC madalam leekpunktist. Kuna vedelkütus on erineva keemistemp.-iga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemp.-i. Seetõttu puudub
annaabi.ee 
